Kuidas ilmatundlikkusega toime tulla

kuidas ilmatundlikkusega toime tulla yoann boyer stocksnap

Kuidas elada siis, kui teiste inimeste rannailm tundub talumatult palav, teiste viljaka halli tööilma puhul suunduvad tähelepanu ja motivatsioon teadmata suunas puhkusele ning juhtud elama Eestis, kus vahepealset “normaalset” ilma kohtab mõnel aastal haruharva? Õnneks leidub siiski võimalusi olukorda parandada.

Ilmatundlikkus ja selle raskem versioon, mida ametlikult nimetatakse meteoropaatiaks, on täiesti teaduslikult uuritavad nähtused ning viimase all kannatab ligikaudu 30% inimestest, sh naised sagedamini kui mehed. Keda huvitab teaduslik taust, saab uuringute ülevaatega tutvuda siin. Kogu järgnev teaduslik osa on sellest artiklist.

Meteoropaatia korral kaasnevad õhurõhu ja temperatuuri muutustega füüsilised probleemid nagu näiteks migreen või artriidi või südamehaiguse ägenemine või meeleoluhäired ning kõige raskematel juhtudel suurendab meteoropaatia isegi enesetapukatsete tõenäosust. Meteoropaatiat eristatakse ilmatundlikkusest (inglise keeles meteorosensitivity), mille puhul ilmamuutused küll mõjutavad inimest füüsiliselt ja/või vaimselt, kuid ei põhjusta uusi haigusi ega olemasolevate haiguste ägenemist.

On leitud, et ilm mõjutab järjest rohkemate inimeste tervist ja funktsioneerimist ning arvatakse, et kasvav suutmatus keskkonnaga toime tulla tuleneb eluviisist, kus inimesed viibivad valdavalt välitingimuste eest kaitstud ja ülemäära reguleeritud õhuga siseruumides.

Oma tundlikkuse leevendamiseks soovitatakse peamiselt elustiilimuudatusi, sh igapäevast liikumist, eriti kõndimist, vereringe parandamist külma ja kuuma duši vaheldamisega, vitamiinirikast toitumist värskete puu- ja köögiviljadega, magneesiumi ja B-vitamiine, unehügieeni eest hoolitsemist, piisavalt vee joomist, probleemsete ilmaolude korral ventileeritud ruumides viibimist, valgusteraapiat, nõelravi, homöopaatiat ning ravimeid vastavalt sellele, millised terviseprobleemid ilmaga seoses tekivad. Ravimite osas tuleks temperatuuritundlikkuse korral hoiduda diureetikumidest, mis võimendavad termotundlikkusega niigi kaasnevat veresoonte laienemist.

Samuti soovitatakse jälgida ilmateadet ning hakata vajalikke toidulisandeid võtma juba 48 tundi enne oodatavat probleemset ilmamuutust. Ravimtaimedest on nimetatud kummeli ja tsitruse teed lõõgastamiseks, palderjani unetuse vastu, guaraana seemne ekstrakti kognitiivse funktsioneerimise parandamiseks ja ärevuse leevendamiseks, sidrunmelissi samuti kognitiivsetele funktsioonidele, letsitiini ja soja mälu parandamiseks ning üldiselt Siberi ženšenni.

Järgnevalt kirjutan sellest, mis minu kogemuses on aidanud ja mida kasulikku olen mujalt leidnud.

Migreeni, artriidi jms puhul ma nõu anda ei oska, sest nendega puuduvad mul isiklikud kogemused. Kõige füüsilisem probleem, mida ilm ja kliima mul mõjutavad, on lapsest saadik esinenud hingamisteede haigused ja lisaks üldisele immuunsuse tugevdamisele, rohkem liikumisele ja mahedamalt toitumisele aitab selle vastu ainult üks asi – elukoha valik. Lõuna-Eesti on minu hingamisteede suhtes aastaringselt oluliselt sõbralikum kui Tallinn. Nii külmad talved, kuumad suved kui isegi üldine hallus on lõuna pool lihtsamad, mistõttu ma Tallinnas enam ei ela.

Halli ilmaga toime tulemise võimalused

  • Igasuguse ilmast sõltuva vähenenud funktsioneerimise korral tuleks alustuseks endalt küsida, et kui kõike ei saa praegu teha, siis mida ikkagi saab teha. Näiteks kodused administratiivtegevused (wc küürimine – kõige jahedam ja igasugusest ilmast sõltumatum ruum kodus, üldine koristamine, mitmeks päevaks toidu valmistamine, juuste pesemine…) ja töised administratiivülesanded võtavad oluliselt vähem energiat kui tugevat süvenemist eeldav vaimne töö või füüsiline töö välitingimustes.

    Kui järgmine päev on soodne sügavamaks keskendumiseks, siis osutub selline administratiivpäev väga produktiivseks, sest ei pea enam tegelema toidu valmistamisega, pesu on puhas ning tööl suuremad ülesanded ette valmistatud ja jääb ära sisse elamise ning detailide otsimise aeg. Ja isegi kui tulenevalt peale suruvast madalrõhkkonnast ei jõua neidki teha, võib vahel endale lihtsalt puhkepäeva ka lubada. Kui aga ilmateade ütleb, et päikeselist ilma on loota 8 päeva pärast paariks tunniks, ja siis võib ka selguda, et tegelikult ilmus kusagilt välja järjekordne “ootamatu” tsüklon, siis on vaja muid lahendusi leida.
  • Liikumine on selline asi, mida ilmselt kõik teoorias teavad, et aitab pea igasuguste hädade vastu, aga millega on konkreetses hetkes raske algust teha. Kui akna taga on ühtlaselt hall ja raske ja võibolla ka sajab ja energiatase kukub kolinal, siis ei tule mõtet, et läheks jalutama. Pigem on tahtmine magada või kõige rohkem kerget juturaamatut lugeda. Aga kui ikkagi minna välja, siis selgub enamasti, et välisõhus on päriselt lihtsam olla ja liikuda ning lahtine aken ei ole üldse võrreldav. Pilvine ja kergelt tuuline, kuid kuiv ilm on ideaalne aiatöödeks ja akende pesemiseks. Samamoodi kuumalaine ajal, kui termomeeter näitab midagi mõistusevastast ja õhk virvendab kuumusest, siis ei tule pähe, et tegelikult väljas puude vahel kerge tuule käes on olukord parem kui toas, isegi kui päike otse tuppa ei paista.
  • Sea oma töölaud kõige valgemasse kohta ruumis. Otse puudest varajamata akna all oleva laua taga on valgem ja ühtlasi lihtsam keskenduda kui aknast kaugemal. Loomulik päevavalgus on isegi läbi pilvede parem kui lambivalgus. On olemas valgusteraapia lambid, aga neid ma ei ole katsetanud.
  • Inimesena, kes kohvi ei tarbi, olen leidnud, et tume šokolaad ja vahel ka kohvišokolaad aitab siiski keskenduda. Lisan tumedat šokolaadi hommikupudrule, vajadusel võtan eriti tumedat kõrvale ning maksimaalse ergutuse saab ühest või isegi poolest ruudust kohvišokolaadist. Viimasega on vaja arvestada, et seda saab tarbida ainult hommikul. Kui jääb pärast kella 11, siis see raskendab õhtul magama jäämist.

    Neil, kes joovad kohvi, tasub teada, et kohvi kasutamine keskendumise parandamiseks on omaette kunst. Seda soovitatakse juua alles töökohale jõudes, mitte nii vara, et ergutus liikluse peale ära kulub, ning kindlasti pärast seda, kui kehal on olnud võimalus ise üles ärgata. Kui kohvi kasutatakse äratuseks, siis järgneb sellele varsti energialangus. Siin on 5 min video, kus õpetatakse, kuidas kohvist maksimum kätte saada. Mina söön tumedat ja kohvišokolaadi vahetult keskendumist eeldava töö ajal vähehaaval, mitte enne.
  • Puuduse korral vitamiin D ja raua juurde võtmisest on energiatasemes nähtavalt abi.
  • Eestis elades on võimalusel kliimapagulusest kõige rohkem kasu just pika halli perioodi ajal, mitte suvel. Minu kogemuses mõjus väga hästi keset Eesti talve, veebruaris, mil lõuna pool juba kevad tärkab, paariks kuuks ära reisimine ja Eesti kevadeks, enne mujal algavat liiga kuuma suve, tagasi jõudmine. Nii on järjest kaks valget kevadet ja suvi ja hea õnne korral veel ka vananaistesuvi ning siis tundub järgnev talv juba täitsa armas.
  • Hoogne muusika aitab üldiselt energiataset tõsta ning keskendumist toetav muusika (vastavaid liste leiab YouTube’is ja muusika kuulamise platvormidel) süveneda.

Kuumalainega toime tulemise võimalused

  • Kui ei ole varjulist aeda või parki akna taga, siis on kõige kindlam liiga kuuma ilmaga võimalusel üldse mitte välja minna. Kui, siis ainult veepudeli, peakatte ja ka kaelaräti ja pikkade varrukatega ning käia mööda varje.
  • Varahommikul, hilisõhtul ja öösel jahedamal ajal aknaid lahti hoida, et toas temperatuur langeks ja seega jõuaks päeval kuumaga vähem tõusta.
  • Päikesepoolsetel akendel päeval kardinaid ees hoida, siis kütab vähem.
  • Mitte hoida aknaid lahti siis, kui väljas on soojem kui toas, välja arvatud tuulise ilmaga, mil õhu liikumine tuleb ikkagi kasuks.
  • Kui toas läheb väga palavaks, siis otsida magamiseks jahedam koht, kasvõi köögi põrandal madratsiga. Mul on tagatuba suurte puude tõttu aastaringselt jahedam kui eestuba ja suure kuumaga kolin ööseks sinna.
  • Päeval toas töötamiseks on ka vahel vaja jahedam koht otsida, näiteks olen esiku põrandal vastu seina istudes arvutiga töötanud.
  • Kanna heledaid looduslikust kiust rõivaid, mitte tumedaid ja kindlasti mitte liibuvat plastikut. Riided võiks olla avarad, nii et liikudes õhk liigub keha ja riiete vahel.
  • Ära maga ilma riieteta. Palavas toas on eriti vaja, et riided imaksid higi, vastasel juhul on kehal raske end jahutada ning uni on häiritud.
  • Ühes Hollandi taskuhäälingus soovitati, et kui kuuma tõttu ei saa magada, siis aitab, kui hoida linu külmikus või teha sokist jääkott voodisse. Praktilisem oleks ilmselt hoida klaaspurki või -pudelit sügavkülmas (paksemapoolsest klaasist, mis ei purune kergesti), mässida see käteräti sisse ja siis panna linade vahele. Jääsokk teeks voodi märjaks.
  • Kui kodus on aknad lõunapäikesele avatud ja tuba läheb väga palavaks, siis võiks võimalusel minna päevaks mõnda hoonesse, mille õhku hoitakse jahedana, näiteks raamatukokku (seal saab arvutiga töötada) või ostukeskusesse (raamatupoes saab ka istuda ja raamatuid lugeda). Kui on oma aed või läheduses park, siis puude ja maja vahel varjus võib olla jahedam kui toas, eriti, kui seal õhk liigub. Ära oota jahedamasse kohta minemisega, kuni kuumast halb hakkab. Kui on vaja kuhugi minna, siis mine varahommikul või õhtul.
  • Looduskeskkonnas, st maal elades või kuumalaine ajaks sinna minnes, on lihtsam hakkama saada kui linnas betooni, klaasi ja asfaldi poolt võimendatud ning väheste jahutavate puudega kuumuses.
  • Ilmatundlik inimene teab ilmselt isegi, et suvel ei ole mõistlik reisida soojale maale puhkama. Aga Eesti kuumalaine on sobiv hetk tunda tänulikkust, et me ei ole Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Kreekas, Itaalias vms kohas, kus temperatuur on 40C kandis, ümberringi on ainult kõrghooned ja asfalt ning looduslikes piirkondades möllavad tulekahjud… Hollandis näiteks on viimastel aastatel avastatud, et nende passiivkütte otstarbel päikesele avatud akendega kortermajad on kuumalainete ajal eluks kõlbmatud ning seetõttu on vaja linnaplaneering ümber mõelda.

    Ja halli ilmaga on lohutav mõelda, et meil ei ole siin polaarööd. Talved on küll pikad ja sügis ja kevad hallid, aga Eestis on siiski valgem kui näiteks Põhja-Norras, kus elataksegi mitu kuud pimedas ja põetakse depressiooni, aga tööd on ikkagi vaja ära teha… Kuigi ilmatundlikkusega tundub subjektiivselt raske, on ilmselt keeruline leida kohta, kus oleks aastaringselt ilmaga kõik hästi.

Mis on teil aidanud kas kuumalaine või halli ilmaga toime tulla?

TOETA

Kui pead sellise keskkonna olemasolu oluliseks ja soovid, et see kestaks nii Sinu kui teiste jaoks vabalt kättesaadavana, siis toetada saad selle lehe pidamist annetusega endale sobivas summas alloleval arvenumbril. Iga euro saab tänuga vastu võetud ja aitab mul katta selle keskkonna ülalpidamiskulusid ning pühendada aega kirjutamisele. Kõige rohkem on abi püsiannetustest, sest need võimaldavad pikaajalist tegutsemist ning mahukate projektide ettevõtmist, kuid ka ühekordsed toetused on väga teretulnud. Annetada on mõtet ainult rõõmuga, see on võimalus aidata kaasa millelegi, mida ise oluliseks pead ja mis Sulle rõõmu toob. Ühtlasi annab see mulle märku seda lehte oluliseks pidavate lugejate hulgast.

TOETAMISE ANDMED:
Saaja: Ingrid Vooglaid
Arvenumber: EE961010102401534005
Selgitus: Annetus

Foto: Yoann Boyer/StockSnap

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga