Esimeses osas kirjutasin sellest, mis on teadvuse teooria ja milleks seda elus vaja läheb, ning teises osas tutvustasin teadvuse teooria alaliike ja nende seoseid erinevate häirete ja neuroerisustega. Täna alustan teadvuse teooria tugevdamise võimaluste tutvustamisega. Seda teemat jätkub veel üsna mitmeks postituseks.
Sissejuhatuses loetlesin erinevaid termineid, millega on teadvuse teooriaga suuremal või vähemal määral kattuvaid valdkondi tähistatud. Nende seas oli ka mind mindedness ja sellest täna lähemalt juttu tulebki.
Kokkuvõtlikult on tegemist vanema suutlikkusega märgata ja kohelda oma last indiviidina ning tõlgendada ja peegeldada lapse vaimuseisundeid adekvaatselt. Teisisõnu on mind mindedness lapsevanema teadvuse teooria rakendamine lapse suhtes nende isikliku suhte kontekstis. Siin ja uuringutes on üldiselt juttu eelkõige emadest, kuid see kehtib samamoodi isade ja vanavanemate kohta, kuigi isade ja emade teadvuse teooria mõjus lapsele on mõningaid erinevusi.
Ma ei tea kahjuks, kas eesti keeles on mind mindedness jaoks täpset vastet, mis eristaks seda üldisest teadvuse teooriast ehk vaimuseisundite omistamise võimest. Mind mindedness mõistet saab küll laiendada ning seda on uuritud õpetajate ja teiste lastega tihedalt kokku puutuvate isikute osas, samuti täiskasvanute omavaheliste lähisuhete kontekstis, kuid see piirdub siiski ainult lähedaste suhete ning põhiosas beebide ja väikelastega. Kui täiskasvanu näeb näiteks tänaval nutvat võõrast last ja suudab adekvaatselt põhjuse välja selgitada ja last aidata, siis see väljendab selle täiskasvanu teadvuse teooria rakendamist, kuid ei kuulu mind mindedness valdkonda, sest puudub isiklik suhe. See tähendab, et võõras lähtub oma üldisest teadvuse teooriast, mitte konkreetse lapse tundmisest.
Alguse sai lapsevanemate poolt laste suhtes rakendatava teadvuse teooria uurimine 1990.-te aastate lõpus, mil Yorki ülikooli psühholoogia professor Elizabeth Meins toona doktorandina lapsevanemate kõne keerukust uurides palus vanematel sissejuhatuseks oma lapsi kirjeldada ning leidis, et osad vanemad keskenduvad lapsest rääkides ainult või peamiselt lapse füüsilisele kirjeldusele ning teised vaimuseisunditele ja suhtele. Neid kirjeldusi saab näha Elizabeth Meinsi loengu salvestuses, millele siin veel korduvalt toetun.
Teadusliku uurimisvaldkonnana ühendab mind mindedness teadvuse teooria (Theory of Mind, ToM) John Bowlby ja Mary Ainsworthi kiindumusteooria ning Lev Võgotski sotsiaal-kultuurilise teooriaga. Võgotski järgi sõltub lapse kognitiivne areng sotsiaalsest suhtlusest ning eeldab teist isikut, kes lapse arengut toestaks, kusjuures keskse tähtsusega on keeleline toestamine ja suhtlus. Laste teadvuse teooriat uurides ongi leitud, et selle kujunemine sõltub otseselt ema tundlikkusest lapse vaimuseisundite suhtes. Samuti on leitud, et ema tundlikkus lapse vaimuseisundite suhtes lapse esimesel eluaastal on seotud vaestest peredest pärit laste madalama probleemse käitumisega 3. ja 5. eluaastal ning parema lugemisoskusega 7. ja 11. eluaastal. Keskklassi perede juures sellist seost ei täheldatud.
Arvestades, et teadvuse teooria adekvaatne toimimine on elus kriitilise tähtsusega, on rõõmustav, et seda on võimalik ka äärmuslikes oludes tugevdada. Näiteks vaadeldi teises Elizabeth Meinsi uuringus psühhiaatriahaiglas ravil viibivate raskete vaimse tervise häiretega emade suhtlemist oma beebidega. Meins rõhutas, et kuna terve Ühendkuningriigi peale oli psühhiaatrilises ravis ainult 120 n-ö voodikohta emade ja beebide koos haiglas viibimiseks, oli tegemist tõesti raskete juhtumitega (Tänase seisuga on sellist võimalust pakkuvaid kohti juba rohkem). Vaadeldud emad tõlgendasid oma laste vaimuseisundeid valesti 4 korda sagedamini kui terved emad. Kuid pärast seda kui emasid juhendati nende endi suhtlusest salvestatud video abil lapse vaimuseisunditele tähelepanu pöörama, paranes juhendamist saanud emadel laste vaimuseisundite tõlgendamine oluliselt.
Individuaalse videotagasiside kulukuse ja ajamahukuse leevendamiseks loodi rakendus BabyMind, milles vanemad saavad postitada pilte ja videoid oma lastest koos omapoolse lapse vaimuseisundi tõlgendusega ning saada teadlastelt kommentaare oma tõlgenduse kohta. Sellisel moel juhendatud emade vaimuseisundite omistamine paranes samuti oluliselt, kusjuures eriti märkimisväärselt paranes teismeliste emade vaimuseisundite omistamise võime. Teistes uuringutes on leitud, et teismeliste emade tundlikkus oma laste vaimuseisundite suhtes on tavapärasest nõrgem, kuid rakenduse vahendusel juhendamist saanud noored emad jõudsid kõrgemale tasemele kui kontrollgruppi kuulunud ja rakendust mitte kasutanud vanemad emad.
Kõigist ülalmainitud uuringutest räägib Meins oma loengus ning näitab adekvaatse ja mitteadekvaatse tõlgendamise illustreerimiseks ka lühiklippe emade suhtlusest beebidega.
Raskemaks teeb lapse vaimuseisundite tõlgendamise ja arvestamise vanema jaoks igasugune seisund, millega kaasneb tema enda teadvuse teooria nõrgenemine. Selle kohta vaata lähemalt eelmisest osast. Sellegipoolest on vanematel võimalik teadlikult oma last paremini tundma ja temaga vaimuseisundeid arvestavalt suhtlema õppida.
Huvitav on märkida, et kuigi on väidetud, nagu võiks ema poolt lapsele vaimuseisundite omistamise tugevus sõltuda lapse temperamendist ja lapse “lihtsusest” ning ema vaimne tervis mõjutab tema teadvuse teooriat, leidsid Elizabeth Meins ja Charles Ferryhough, teine mind mindedness valdkonna rajaja, oma uuringutes, et kõigist välistest teguritest ning ema vaimsest tervisest ja hariduslikust taustast tähtsam on see, kui positiivsena näeb ema oma suhet lapsega juba lapse sünnist alates, raseduse ajal ja isegi enne lapse eostamist. Emad, kes käsitlesid rasedust oodatuna ning kirjeldasid oma esmakohtumist beebiga positiivselt, tõlgendasid lapse vaimuseisundeid tõenäolisemalt adekvaatselt kui emad, kelle jaoks rasedus oli soovimatu ja kes ei käsitlenud last suhte kontekstis. Siinjuures kontrolliti, et tulemusi ei mõjutaks raseduse ja sünnitusega seotud meditsiinilised probleemid.
Kuidas toetada beebi ja väikelapse teadvuse teooria kujunemist
Lapse mõistmiseks küsi endalt, mida laps praegu ütleks, kui ta oskaks rääkida, väljenda tema tundeid, soove ja seisundeid talle sõnades ning arvesta nendega oma käitumises lapse suhtes. Siinjuures on oluline, et lapsele peegeldatud vaimuseisundid oleks võimalikult vastavuses tema tegelike seisunditega, mitte lihtsalt mingi seisundi pakkumine.
Elizabeth Meins tõi oma loengus välja, et osad vanemad käituvad küll lapse suhtes tundlikult ja oskavad väga hästi lohutada, kuid samas hindavad valesti lapse stressi põhjust. Näiteks ema, kes lohutab kukkudes pea ära löönud last, kuid väidab lapsele, et too nutab väsimusest. Teisest küljest on ka vanemaid, kes saavad aru lapse soovist, kuid ei suuda sellega oma käitumises arvestada. Näiteks näitas Meins videoklippi emast, kes ütles lapsele, et see mänguraadio on Sinu lemmik, kuid võttis kogu vaadeldud aja raadiot lapse käest ära ja üritas talle pakkuda muid mänguasju, millest laps ei olnud huvitatud.
Kasuta lapsega suheldes rohkesti sõnu, mis viitavad vaimuseisunditele, näiteks mõtleb, tahad, ootan, usun, rõõmustad, oled kurb, Sul on valus, tean, Sul on meeles, unustas, kardab, loodan, hämmeldunud, ärev, õnnelik, hoolin, armastan, rahulik, ettevaatlik, uudishimulik, väsinud, tänulik, tõsine, rahutu, üllatunud, mures, keskendunud jne.
Juhi lapse tähelepanu lisaks tema enda ja vanemate vaimuseisunditele ka teiste tunnetele, mõtetele, soovidele, uskumustele jne. Kommenteeri näiteks lapsele, kui tema ise või keegi teine arvas, et miski on ühtemoodi, kuid selgus, et on hoopis teisiti. Siin saab eeskuju võtta eksiarvamuste testist, kus 3-4-aastastel lastel palutakse arvata, mis on kommikarbis, ja kui lapsed on arvanud, et kommikarbis on kommid, siis koos vaadates selgub, et seal on hoopis pliiatsid. Alla 4-aastaselt lapselt ei maksa oodata, et ta saaks aru teiste inimeste eksiuskumustest, kuid sellegipoolest on kasulik mitmekesistes olukordades aidata lapsel märgata, et asjad ei ole alati nii, nagu nad paistavad. (Väikeste lastega tehtavaid teadvuse teooria teste ja nende selgitusi saab lühivideotena vaadata siin ja siin.)
Kasuks tuleb, kui lapsele ja lapsega muude tegevuste käigus oma tegevustest rääkida, kuid tähtis on, et vaimuseisunditega seostatult. Näiteks selle asemel, et öelda ainult “Raamat on laua all” oleks koos vaimuseisundiga “Arvasin, et raamat on riiulis, aga eksisin, see on hoopis laua all.”
Veel näiteid vaimuseisunditele viitamisest:
“Sa ehmatasid, sest naabri koer hakkas ulguma. Koer on kurb, sest ta ei taha üksi kodus olla.”
“Kas Sa mäletad Katit ja kuidas te koos mängisite? Täna lähme Katile külla. Ootan väga temaga kohtumist ja usun, et teil on lõbus jälle koos mängida.”
“Sulle meeldib see tass, sest siin on ilus pilt peal ja seda on mugav kindlalt kinni hoida.”
“Ma tean, et Sa oled väsinud ja Sul on kõht tühi. Natukene on vaja veel kannatada, varsti jõuame koju.”
“Täna Sulle maitseb see söök. Kas mäletad, et eelmine nädal see tundus Sulle veel võõras? Nüüd see on Sulle meeldima hakanud.”
“Mart on õnnetu, sest kaotas oma lemmikpluusi ära, aitame tal seda otsida. Püüan meenutada, kus ma seda viimati nägin. Kas see võib olla siin? Oi, mulle tuli meelde, et panin selle pessu.”
“Vanaema paneb akna kinni, sest tal on külm, kui tuul tuppa puhub.”
“Sa tahtsid proovida, kas see on söödav, ja meie silmadele tundub, et see näeb välja nagu päris õun, aga tegelikult see on mänguasi ja ei ole söödav.”
“Sulle teeb tuska, et see klots ei mahu siia sisse.”
Selline pidevalt kõige selgitamine tuleb lihtsamini välja vanematel, kes armastavad loomupäraselt rohkem rääkida ja suhelda, kuid on ka vaiksema loomuga vanematel harjutatav. Samas on oluline last oma jutuvadaga mitte üle koormata. Arvesta lapse algatustega suhtlemise alustamisel ning lõpetamisel, mida ta väljendab näiteks pilgu suunamise ja liigutustega.
Muudest teguritest peale vanema ja hoidja ja/või õpetajate ja kasvatajate tundlikkuse lapse vaimuseisundite suhtes toetavad lapse teadvuse teooria kujunemist õdede-vendade olemasolu, rollimängud ja kõikvõimalikud muud mängud, mis võimaldavad end teise isiku asemele kujutleda, peituse ja asjade peitmise mängud ning ilukirjanduse kasutamine vaimuseisundite tundma õppimiseks.
Järgmisel nädalal jätkan laste teadvuse teooria tugevdamise võimaluste tutvustamist, kuid enne veel peatun sel nädalal teadvuse teooria ja ilukirjanduse lugemise seostel.
Kui miski tekitas küsimusi või tahaksid mõnest aspektist lähemalt lugeda, siis kirjuta julgesti ingrid@helgustluues.ee või jäta siia kommentaar. Jaga artiklit, et aidata sel jõuda nendeni, kel sellest abi võiks olla, ning võimalusel toeta selle lehe pidamist.
