vaimne tervis Archives - Helgust luues

Kuidas ilmatundlikkusega toime tulla

ingridvooglaid — Mon, 27 Jul 2026 10:41:41 +0000

Kuidas elada siis, kui teiste inimeste rannailm tundub talumatult palav, teiste viljaka halli tööilma puhul suunduvad tähelepanu ja motivatsioon teadmata suunas puhkusele ning juhtud elama Eestis, kus vahepealset “normaalset” ilma kohtab mõnel aastal haruharva? Õnneks leidub siiski võimalusi olukorda parandada.

Ilmatundlikkus ja selle raskem versioon, mida ametlikult nimetatakse meteoropaatiaks, on täiesti teaduslikult uuritavad nähtused ning viimase all kannatab ligikaudu 30% inimestest, sh naised sagedamini kui mehed. Keda huvitab teaduslik taust, saab uuringute ülevaatega tutvuda siin. Kogu järgnev teaduslik osa on sellest artiklist.

Meteoropaatia korral kaasnevad õhurõhu ja temperatuuri muutustega füüsilised probleemid nagu näiteks migreen või artriidi või südamehaiguse ägenemine või meeleoluhäired ning kõige raskematel juhtudel suurendab meteoropaatia isegi enesetapukatsete tõenäosust. Meteoropaatiat eristatakse ilmatundlikkusest (inglise keeles meteorosensitivity), mille puhul ilmamuutused küll mõjutavad inimest füüsiliselt ja/või vaimselt, kuid ei põhjusta uusi haigusi ega olemasolevate haiguste ägenemist.

On leitud, et ilm mõjutab järjest rohkemate inimeste tervist ja funktsioneerimist ning arvatakse, et kasvav suutmatus keskkonnaga toime tulla tuleneb eluviisist, kus inimesed viibivad valdavalt välitingimuste eest kaitstud ja ülemäära reguleeritud õhuga siseruumides.

Oma tundlikkuse leevendamiseks soovitatakse peamiselt elustiilimuudatusi, sh igapäevast liikumist, eriti kõndimist, vereringe parandamist külma ja kuuma duši vaheldamisega, vitamiinirikast toitumist värskete puu- ja köögiviljadega, magneesiumi ja B-vitamiine, unehügieeni eest hoolitsemist, piisavalt vee joomist, probleemsete ilmaolude korral ventileeritud ruumides viibimist, valgusteraapiat, nõelravi, homöopaatiat ning ravimeid vastavalt sellele, millised terviseprobleemid ilmaga seoses tekivad. Ravimite osas tuleks temperatuuritundlikkuse korral hoiduda diureetikumidest, mis võimendavad termotundlikkusega niigi kaasnevat veresoonte laienemist.

Samuti soovitatakse jälgida ilmateadet ning hakata vajalikke toidulisandeid võtma juba 48 tundi enne oodatavat probleemset ilmamuutust. Ravimtaimedest on nimetatud kummeli ja tsitruse teed lõõgastamiseks, palderjani unetuse vastu, guaraana seemne ekstrakti kognitiivse funktsioneerimise parandamiseks ja ärevuse leevendamiseks, sidrunmelissi samuti kognitiivsetele funktsioonidele, letsitiini ja soja mälu parandamiseks ning üldiselt Siberi ženšenni.

Järgnevalt kirjutan sellest, mis minu kogemuses on aidanud ja mida kasulikku olen mujalt leidnud.

Migreeni, artriidi jms puhul ma nõu anda ei oska, sest nendega puuduvad mul isiklikud kogemused. Kõige füüsilisem probleem, mida ilm ja kliima mul mõjutavad, on lapsest saadik esinenud hingamisteede haigused ja lisaks üldisele immuunsuse tugevdamisele, rohkem liikumisele ja mahedamalt toitumisele aitab selle vastu ainult üks asi – elukoha valik. Lõuna-Eesti on minu hingamisteede suhtes aastaringselt oluliselt sõbralikum kui Tallinn. Nii külmad talved, kuumad suved kui isegi üldine hallus on lõuna pool lihtsamad, mistõttu ma Tallinnas enam ei ela.

Halli ilmaga toime tulemise võimalused

Igasuguse ilmast sõltuva vähenenud funktsioneerimise korral tuleks alustuseks endalt küsida, et kui kõike ei saa praegu teha, siis mida ikkagi saab teha. Näiteks kodused administratiivtegevused (wc küürimine – kõige jahedam ja igasugusest ilmast sõltumatum ruum kodus, üldine koristamine, mitmeks päevaks toidu valmistamine, juuste pesemine…) ja töised administratiivülesanded võtavad oluliselt vähem energiat kui tugevat süvenemist eeldav vaimne töö või füüsiline töö välitingimustes.

Kui järgmine päev on soodne sügavamaks keskendumiseks, siis osutub selline administratiivpäev väga produktiivseks, sest ei pea enam tegelema toidu valmistamisega, pesu on puhas ning tööl suuremad ülesanded ette valmistatud ja jääb ära sisse elamise ning detailide otsimise aeg. Ja isegi kui tulenevalt peale suruvast madalrõhkkonnast ei jõua neidki teha, võib vahel endale lihtsalt puhkepäeva ka lubada. Kui aga ilmateade ütleb, et päikeselist ilma on loota 8 päeva pärast paariks tunniks, ja siis võib ka selguda, et tegelikult ilmus kusagilt välja järjekordne “ootamatu” tsüklon, siis on vaja muid lahendusi leida.
Liikumine on selline asi, mida ilmselt kõik teoorias teavad, et aitab pea igasuguste hädade vastu, aga millega on konkreetses hetkes raske algust teha. Kui akna taga on ühtlaselt hall ja raske ja võibolla ka sajab ja energiatase kukub kolinal, siis ei tule mõtet, et läheks jalutama. Pigem on tahtmine magada või kõige rohkem kerget juturaamatut lugeda. Aga kui ikkagi minna välja, siis selgub enamasti, et välisõhus on päriselt lihtsam olla ja liikuda ning lahtine aken ei ole üldse võrreldav. Pilvine ja kergelt tuuline, kuid kuiv ilm on ideaalne aiatöödeks ja akende pesemiseks. Samamoodi kuumalaine ajal, kui termomeeter näitab midagi mõistusevastast ja õhk virvendab kuumusest, siis ei tule pähe, et tegelikult väljas puude vahel kerge tuule käes on olukord parem kui toas, isegi kui päike otse tuppa ei paista.
Sea oma töölaud kõige valgemasse kohta ruumis. Otse puudest varajamata akna all oleva laua taga on valgem ja ühtlasi lihtsam keskenduda kui aknast kaugemal. Loomulik päevavalgus on isegi läbi pilvede parem kui lambivalgus. On olemas valgusteraapia lambid, aga neid ma ei ole katsetanud.
Inimesena, kes kohvi ei tarbi, olen leidnud, et tume šokolaad ja vahel ka kohvišokolaad aitab siiski keskenduda. Lisan tumedat šokolaadi hommikupudrule, vajadusel võtan eriti tumedat kõrvale ning maksimaalse ergutuse saab ühest või isegi poolest ruudust kohvišokolaadist. Viimasega on vaja arvestada, et seda saab tarbida ainult hommikul. Kui jääb pärast kella 11, siis see raskendab õhtul magama jäämist.

Neil, kes joovad kohvi, tasub teada, et kohvi kasutamine keskendumise parandamiseks on omaette kunst. Seda soovitatakse juua alles töökohale jõudes, mitte nii vara, et ergutus liikluse peale ära kulub, ning kindlasti pärast seda, kui kehal on olnud võimalus ise üles ärgata. Kui kohvi kasutatakse äratuseks, siis järgneb sellele varsti energialangus. Siin on 5 min video, kus õpetatakse, kuidas kohvist maksimum kätte saada. Mina söön tumedat ja kohvišokolaadi vahetult keskendumist eeldava töö ajal vähehaaval, mitte enne.
Puuduse korral vitamiin D ja raua juurde võtmisest on energiatasemes nähtavalt abi.
Eestis elades on võimalusel kliimapagulusest kõige rohkem kasu just pika halli perioodi ajal, mitte suvel. Minu kogemuses mõjus väga hästi keset Eesti talve, veebruaris, mil lõuna pool juba kevad tärkab, paariks kuuks ära reisimine ja Eesti kevadeks, enne mujal algavat liiga kuuma suve, tagasi jõudmine. Nii on järjest kaks valget kevadet ja suvi ja hea õnne korral veel ka vananaistesuvi ning siis tundub järgnev talv juba täitsa armas.
Hoogne muusika aitab üldiselt energiataset tõsta ning keskendumist toetav muusika (vastavaid liste leiab YouTube’is ja muusika kuulamise platvormidel) süveneda.

Kuumalainega toime tulemise võimalused

Kui ei ole varjulist aeda või parki akna taga, siis on kõige kindlam liiga kuuma ilmaga võimalusel üldse mitte välja minna. Kui, siis ainult veepudeli, peakatte ja ka kaelaräti ja pikkade varrukatega ning käia mööda varje.
Varahommikul, hilisõhtul ja öösel jahedamal ajal aknaid lahti hoida, et toas temperatuur langeks ja seega jõuaks päeval kuumaga vähem tõusta.
Päikesepoolsetel akendel päeval kardinaid ees hoida, siis kütab vähem.
Mitte hoida aknaid lahti siis, kui väljas on soojem kui toas, välja arvatud tuulise ilmaga, mil õhu liikumine tuleb ikkagi kasuks.
Kui toas läheb väga palavaks, siis otsida magamiseks jahedam koht, kasvõi köögi põrandal madratsiga. Mul on tagatuba suurte puude tõttu aastaringselt jahedam kui eestuba ja suure kuumaga kolin ööseks sinna.
Päeval toas töötamiseks on ka vahel vaja jahedam koht otsida, näiteks olen esiku põrandal vastu seina istudes arvutiga töötanud.
Kanna heledaid looduslikust kiust rõivaid, mitte tumedaid ja kindlasti mitte liibuvat plastikut. Riided võiks olla avarad, nii et liikudes õhk liigub keha ja riiete vahel.
Ära maga ilma riieteta. Palavas toas on eriti vaja, et riided imaksid higi, vastasel juhul on kehal raske end jahutada ning uni on häiritud.
Ühes Hollandi taskuhäälingus soovitati, et kui kuuma tõttu ei saa magada, siis aitab, kui hoida linu külmikus või teha sokist jääkott voodisse. Praktilisem oleks ilmselt hoida klaaspurki või -pudelit sügavkülmas (paksemapoolsest klaasist, mis ei purune kergesti), mässida see käteräti sisse ja siis panna linade vahele. Jääsokk teeks voodi märjaks.
Kui kodus on aknad lõunapäikesele avatud ja tuba läheb väga palavaks, siis võiks võimalusel minna päevaks mõnda hoonesse, mille õhku hoitakse jahedana, näiteks raamatukokku (seal saab arvutiga töötada) või ostukeskusesse (raamatupoes saab ka istuda ja raamatuid lugeda). Kui on oma aed või läheduses park, siis puude ja maja vahel varjus võib olla jahedam kui toas, eriti, kui seal õhk liigub. Ära oota jahedamasse kohta minemisega, kuni kuumast halb hakkab. Kui on vaja kuhugi minna, siis mine varahommikul või õhtul.
Looduskeskkonnas, st maal elades või kuumalaine ajaks sinna minnes, on lihtsam hakkama saada kui linnas betooni, klaasi ja asfaldi poolt võimendatud ning väheste jahutavate puudega kuumuses.
Ilmatundlik inimene teab ilmselt isegi, et suvel ei ole mõistlik reisida soojale maale puhkama. Aga Eesti kuumalaine on sobiv hetk tunda tänulikkust, et me ei ole Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Kreekas, Itaalias vms kohas, kus temperatuur on 40C kandis, ümberringi on ainult kõrghooned ja asfalt ning looduslikes piirkondades möllavad tulekahjud… Hollandis näiteks on viimastel aastatel avastatud, et nende passiivkütte otstarbel päikesele avatud akendega kortermajad on kuumalainete ajal eluks kõlbmatud ning seetõttu on vaja linnaplaneering ümber mõelda.

Ja halli ilmaga on lohutav mõelda, et meil ei ole siin polaarööd. Talved on küll pikad ja sügis ja kevad hallid, aga Eestis on siiski valgem kui näiteks Põhja-Norras, kus elataksegi mitu kuud pimedas ja põetakse depressiooni, aga tööd on ikkagi vaja ära teha… Kuigi ilmatundlikkusega tundub subjektiivselt raske, on ilmselt keeruline leida kohta, kus oleks aastaringselt ilmaga kõik hästi.

Mis on teil aidanud kas kuumalaine või halli ilmaga toime tulla?

TOETA

Kui pead sellise keskkonna olemasolu oluliseks ja soovid, et see kestaks nii Sinu kui teiste jaoks vabalt kättesaadavana, siis toetada saad selle lehe pidamist annetusega endale sobivas summas alloleval arvenumbril. Iga euro saab tänuga vastu võetud ja aitab mul katta selle keskkonna ülalpidamiskulusid ning pühendada aega kirjutamisele. Kõige rohkem on abi püsiannetustest, sest need võimaldavad pikaajalist tegutsemist ning mahukate projektide ettevõtmist, kuid ka ühekordsed toetused on väga teretulnud. Annetada on mõtet ainult rõõmuga, see on võimalus aidata kaasa millelegi, mida ise oluliseks pead ja mis Sulle rõõmu toob. Ühtlasi annab see mulle märku seda lehte oluliseks pidavate lugejate hulgast.

TOETAMISE ANDMED:
Saaja: Ingrid Vooglaid
Arvenumber: EE961010102401534005
Selgitus: Annetus

Foto: Yoann Boyer/StockSnap

The post Kuidas ilmatundlikkusega toime tulla appeared first on Helgust luues.

Kuidas ärevusega toime tulla

ingridvooglaid — Fri, 10 Jul 2026 09:36:01 +0000

Ärevus annab meile märku, et midagi on valesti. Kui me ohtlikus olukorras ärevust ei tunneks, siis see tähendaks, et meie kaitsemehhanism on katki. See oleks samamoodi nagu mitte tunda kuuma või külma, mitte tunda ohtu kuristiku serval hüpeldes või mitte saada aru, et meie ees olev taim väga tõenäoliselt ei ole söödav. Sellegipoolest võib ärevus tekkida ja tänapäeval sageli tekibki ka olukorras, kus otsest ohtu ei ole.

Selleks, et ärevusega pikas plaanis toime tulla ja sellest ehk isegi üle saada, on oluline teha kindlaks, kust ärevus lähtub, kas ärevus on objektiivselt põhjendatud ning kas meil on võimalik põhjuse kõrvaldamise osas midagi ette võtta.

Ärevus võib lähtuda väga erinevatest kohtadest, näiteks

*vägivaldsest suhtest, sh mitte ainult füüsiliselt agressiivsest, vaid ka emotsionaalselt manipuleerivast, ähvardavast, pisendavast ning igasugusest turvatunde puudumisest suhtes;

*kooli- või töökiusust;

*pingelistest suhetest mõne lähedase või töökaaslasega;

*tundest, et Sa raiskad oma elu, tegeledes lihtsa(ma)te töödega selle asemel, et teha midagi, mida pead (üheks) oma elueesmärgiks, kuid mis tundub liiga hirmutav;

*või vastupidi, vahel võib ärevus ühe asja pärast pakkuda justkui vabanduse mitte tegeleda teise asjaga, mis on Sulle tegelikult palju olulisem;

*finantsilistest raskustest, kui ei tea, kuidas toit lauale ja eluasemekulud kaetud saavad;

*hallituse või vammi levimisest kodus või töökohas;

*dehüdratsioonist, kui Sa ei ole piisavalt vedelikku tarbinud;

*veresuhkru kõikumisest, kui söögikorrad on ebaregulaarsed või liiga kergesti veresuhkrut tõstvad ja kukutavad;

*vitamiinide ja/või mineraalide puudusest, sh vitamiinid D, B6, B9 (folaat) ja B12 ning mineraalid magneesium, raud ja tsink;

*või vastupidi, vitamiinide või mineraalide üleküllusest, sh jälle D, B6, B12, vask, mangaan;

*mõne ravimi kõrvalmõjust, sh tasub selles osas uurida ATH stimulante, astma ravimeid, kortikosteroide, ninakinnisuse leevendajaid, sünteetilisi kilpnäärme hormoone, antidepressante ning migreeniravimeid ja rääkida oma arstiga vajadusel ravimite vahetamisest;

*haigusest, millega kaasnevad suuremal või vähemal määral prognoositavad valud ja mis võib tekitada ärevust kas valuga seostuvate tegevuste või võimaliku valu ajalise lähenemise suhtes;

*õhurõhu langusest (halli taeva ja ilmatundlikkusega toime tulemisest tuleb eraldi artikkel);

*kofeiini liigsest või valel ajal tarbimisest, arvestades, et liigne kogus ja vale aeg võivad iga inimese puhul erinevad olla;

*sagedasti mürakeskkonnas viibimisest, eriti kui müra ei allu oma kontrollile, nt kodus naabrite juurest ja ümbrusest lähtuv müra või tööl õhupuhastussüsteemi või valgustiste pidev sahin või koolis lärmitaust, mitte omal soovil kontserdil käimine;

*muudest keskkonna teguritest, mis on väga häirivad ja ei allu oma kontrollile, nt aknast või köögi õhutusavast sageli sisse tulev naabri suits, aknast suhteliselt lähedalt mööduvad lennukid, täielik teadmatus tööpäeva kulgemise osas jne;

*teadvustamata tajust, et kõigi märkide järgi abikaasa petab või Sulle püütakse ebasoodsat lepingut pähe määrida või muul moel on olukorra pildi juures midagi valesti ja see valesti olemine mõjutab Sind otseselt;

*iseendale sisekõnes räägitud valedest, ähvardustest, etteheidetest ning kujuteldavatest stsenaariumitest – sellisel juhul tasub endalt kohe mõtte tekkimise hetkel küsida, kus Sa seda või sarnast väidet varem kuulnud oled. Kas see väide kõlab kellegi moodi? Samamoodi nagu laps õpib rumalaid sõnu kasutama siis, kui ta neid kelleltki kuuleb, on ka täiskasvanu enesesisendused kusagilt pärit ja ärevuse korral me ise võimendame neid endi sees;

*liigsest ekraani vaatamisest;

*liigsest uudiste ja/või sotsiaalmeedia tarbimisest;

*unepuudusest või häiritud unest;

*õhupuudusest ruumis;

*liiga vähesest liikumisest.

Ülal loetletud ärevuse allikatest peaaegu kõigi suhtes on neid teadvustades põhimõtteliselt võimalik midagi ette võtta. Õhurõhku ei ole meil paraku võimalik muuta ja isegi teise kliimasse kolides on ilmatundlikul inimesel tõenäoliselt ka seal probleeme.

Sageli tundub ärevuse allika kõrvaldamine või probleemi lahendamine väga raske, võibolla isegi ületamatu. Kõige lihtsam on võtta purgist vitamiini ja oodata, et mõne kuu pärast hakkab parem. Omast kogemusest tean, et D-vitamiini või rauapuudus võib meeleolu ja töövõimet vägagi sügavalt mõjutada ning kummagi juurde võtmine annab suhteliselt kiiresti nähtavaid tulemusi.

Samas on tähtis arvestada, et vitamiinipuudus ei ole tõenäoliselt ainus ärevuse allikas ja ükski vitamiin ega mineraal ei lahenda suhteprobleeme, ei sunni vammi majast haihtuma, ei korrasta toitumist ja päevarütmi, ei maksa arveid ega anna elule tähendust ja sihti. Selleks on vaja iseendale ja oma hirmudele ja harjumustele ausalt otsa vaadata, võibolla ka kolida, suhteid lõpetada või muuta, tööd vahetada, terapeudi juurde minna ja teha midagi täiesti teisiti kui seni tehtud on.

Mitte ükski lahendus ei kaota ärevust päevapealt lõplikult ära ja nagu alguses öeldud, täiesti ilma ärevuseta ei ole samuti võimalik elada. Kuid kusagilt on vaja alustada, sest kui ei ole esimest sammu, siis ei ole ka järgmisi ning ilma astumata ei saa meile avaneda uued vaated.

Ärevus kipub toimima kumulatiivselt ehk kui juba mitu asja tekitavad ärevust, siis tuleb ärevaks tegevaid nähtusi tõenäoliselt veelgi juurde ning suutlikkus ärevusega toime tulla üha väheneb. Nõnda hakkavad ärevust põhjustama ka pisiasjad, mis normaaloludes eriti ei häirigi. Samas kehtib see ka vastassuunas – kui kuskilt otsast alustada ja ärevuse allikaid vähendada, siis tekib rohkem energiat ja mõtteruumi ning -selgust ülejäänutega tegelemiseks. Seetõttu on olulised nii pikaajaline perspektiiv kui ka hetkel ajutiselt toimivad lahendused.

Lühiajalised kiired võimalused hetkel tekkinud ärevuse leevendamiseks on näiteks:

*rahustavad kehaasendid on jooga lapseasend ning selili põrandal, jalad tõstetud vastu seina üles, käed keha kõrval;

*võimlemine või muu kerge trenn, mis oma kogemuse järgi ärevust leevendab. Kui ei ole eriti erinevate trennidega kogemusi, siis võib otsida YouTube’is morning/evening excercise at home (hommiku- ja õhtuharjutuste videod on tavaliselt lühikesed) või QiGong for anxiety, yoga for anxiety, dance for anxiety, cardio for anxiety vms. Erinevatest videotest saab kokku noppida omale sobivad harjutused ja mõne aja pärast need juba ilma ekraanita oma päeva osaks integreerida. Mõned videod, milles on lihtsad, rahustavad ja samas hommikuvideote puhul ka virgutavad liigutused: siin, siin, siin ja siin.

*looduses jalutamine, kasvõi 20 minutit lõunapausi ajal lähimas pargis või aedadega linnaosas. Minu kogemuses on kõige efektiivsemad aias töötamine ja metsas jalutamine. Juba aiaväravast sisse astudes tunnen, kuidas pinged maha pudenevad. Tallinnas ja Tartus ja võibolla ka mujal on võimalik aeda pidada ka korteris elades: Tallinna linnaaiad, Tartu Maheaed;

*palvetamine ja oma murede Jumala hooleks andmine;

*rahustav tee, mis oma kogemuse järgi toimib. Erinevatele inimestele võib sobida erinev taim või taimede kombinatsioon. Kui varem ei ole teedega kogemust, siis kõige levinumalt peetakse rahustavaks kummelit, aga võib proovida ka valmis teesegusid apteegist või poest;

*tänulikkuse päeviku pidamine aitab keskenduda sellele, mis on hästi. Kui alguses tundub, et midagi ei ole kirjutada, siis ikkagi alustades selgub sageli, et kirjutamise käigus tuleb järjest meelde uusi rõõmustavaid detaile;

*sotsiaalmeedia- ja uudiste paast ning teadlikult ülesehitavatele infoallikatele ja pärismaailmale keskendumine aitavad luua mõtteselgust. On tõsi, et kui me ei vaata uudiseid, siis see ei tähenda, nagu maailmas midagi ei toimuks, kuid inimesel ei ole vaja kogu maailma asjadega iga hetk kursis olla ja kogu aeg valdavalt ohtudele, skandaalidele, süüdistustele ja laimamistele ning teiste inimeste suhetele, reisidele ja lõunasöökidele keskenduda. Pidev negatiivse info voog desensitiseerib inimesi ning info ülekülluses me ei suuda enam eristada, mis on meie jaoks praegu oluline. Samuti ei aita teiste inimeste elude jälgimine meil kuidagi oma elu paremini elada isegi juhul, kui me ei kipugi ennast nendega võrdlema;

*käsitöö, kasvõi sokkide nõelumine ja linnulaulu, rahustava muusika või mõne positiivse taskuhäälingu kuulamine mõjub rahustavalt. Teadus kinnitab, et käsitööga seotud korduvad käeliigutused vähendavad stressihormoone, suurendavad õnnehormoonide vallandumist ning vaigistavad mõtete ringi tormamist;

*kunst – võimalusel oleks hea juhendaja või kasvõi sõpradega koos kunstiteraapias käia, kuid palju abi on ka ise kodus kunsti loomisest. Olen leidnud, et vahel mõjub isegi kuntsiteraapia video vaatamine tervendavalt ilma kunstitarbeid välja võtmatagi. Sellised kanalid on minu jaoks näiteks Art Theapy with Sana ja Art with Em. Päris algaja kodukunstnikuna ja kui on hirm midagi “valesti” teha, on palju abi kanalist Art2Life. Maalimise osas soovitan veel Ian Robertsi kanalit;

*unehügieeni hoidmine, st kõigi ekraanide sulgemine vähemalt paar tundi enne uneaega, pimedas ja pigem jahedas kui soojas ruumis magamine, magamistoa õhutamine iga päev, korrapärase rütmi loomine magama mineku ja üles tõusmise aja osas, tugevast söögikorrast hoidumine vähemalt 3 tundi enne und. Oma kogemusest olen leidnud, et unehügieeni hulka kuulub ka enne und muusikast ning põnevatest või väga naljakatest raamatutest hoidumine, sest muusika, mis jääb pähe kõlama, ning raamat, mis ei lase end käest panna, raskendavad magama jäämist ka siis, kui need on juba kõrvale pandud;

*toitumise osas tasub jälgida ja teha märkmeid, milliste söömisharjumuste või toiduainete tarbimisega ärevuse kasv seostub. See ei tähenda ühekordset seost, et täna sõin seda ja pärast olin ärev, järelikult see söök tekitas ärevust. Seos peaks olema püsiv, muidu on mängus muud tegurid. Õpi oma toitumismustreid ja meeleolu muutuseid tundma ning väldi selliste inimeste nõu, kes väidavad veendunult, et kogu inimkond peab toituma ühte moodi ja kõik, kes nendega ei nõustu, on eksiteel;

*sellise muusika kuulamine, mis Sulle rahustavalt ja mõtteid korrastavalt mõjub. Üldiselt peetakse selliseks klassikalist muusikat ning loodushelisid. Tänapäeval luuakse spetsiaalselt meditatiivset muusikat ning väidetavalt vähendab näiteks Marconi Unioni pala “Weightless” ärevust 65% , kuid mulle selline muusika ei sobi. Oluline on leida enda jaoks toimiv muusika ning õppida tundma, millal on parim aeg seda kuulata ja millal pigem mitte;

*tervendava kirjanduse lugemine. Minu lemmikud selles kategoorias on Elizabeth Goudge “The Scent of Water”, Marilynne Robinson “Lila” ja Fredrik Backman “Britt-Marie oli siin”. Tervendav kirjandus ei ole tingimata selline, mida loeks palju kordi. Aitab ka sellest, kui on ühe korra loetud ja hiljem saab sellele tagasi mõelda. On raamatuid, mille tegelaste ja sündmustega kokku puutumine paneb lugeja nutma nii, et pärast on ta sellest parem inimene, kuid palju on ka neid, mille üle nutmine või naermine üksnes väntsutab ja kurnab, raisates kokkuvõttes eluks antud aega. Tervendava kirjanduse alla kuuluvad lisaks veel lapsepõlvelemmikud ning raamatud, millega seostuvad nostalgilised tunded.

*teraapiaks aja kinni panemine võib anda juba hetkelise pingelanguse;

*ilmselt kõige efektiivsem ärevuse vähendamise lahendus on see, kui õnnestub põhjalikult süveneda millessegi muusse, mis viib tähelepanu muredelt ja hirmudelt ära, sh kellegi teise aitamine, uue oskuse omandamine ja tervendavalt mõjuvate inimestega koos aja veetmine.

Mis on teil aidanud ärevusest üle saada kas hetkes või pikaajaliselt?

TOETA

Kui pead sellise keskkonna olemasolu oluliseks ja soovid, et see kestaks nii Sinu kui teiste jaoks vabalt kättesaadavana, siis toetada saad selle lehe pidamist annetusega endale sobivas summas alloleval arvenumbril. Iga euro saab tänuga vastu võetud ja aitab mul katta selle keskkonna ülalpidamiskulusid ning pühendada aega kirjutamisele. Kõige rohkem on abi püsiannetustest, sest need võimaldavad pikaajalist tegutsemist ning mahukate projektide ettevõtmist, kuid ka ühekordsed toetused on väga teretulnud. Annetamine on võimalus aidata kaasa millelegi, mida ise oluliseks pead ja mis Sulle rõõmu toob. Ühtlasi annab see mulle märku seda lehte oluliseks pidavate lugejate hulgast.

TOETAMISE ANDMED:
Saaja: Ingrid Vooglaid
Arvenumber: EE961010102401534005
Selgitus: Annetus

The post Kuidas ärevusega toime tulla appeared first on Helgust luues.