vaimne tervis Archives - Helgust luues

Eksperiment: kuidas konstruktiivselt uudiseid jälgida

ingridvooglaid — Mon, 12 Oct 2026 12:26:02 +0000

Inspireerituna A. D. Sertillanges’i, Cal Newporti ja Rolf Dobelli mõtteavaldustest uudiste tarbimise teemal otsustasin korraldada enda elus väikese eksperimendi ning katsetada teadlikku piiratud mahus ja valikus uudistetarbimist. Siin kirjeldan lähemalt, mida Sertillanges, Newport ja Dobelli soovitavad, kuidas ma püüdsin oma uudiste dieeti ja rutiini kujundada, mis sellest välja tuli, mida edaspidiseks otsustasin ja kuidas saate ise oma uudiste tarbimise harjumustes selgust luua. Ülevaade võib pakkuda huvi nii neile, kes püüavad ise leida paremat viisi uudiste ja meediaga suhestumiseks, kui ka neile, keda vaevab küsimus, miks inimesed, kes ei tarbi meediat või tarbivad väga piiratud mahus, nõnda on otsustanud.

Nii Sertillanges, kelle raamatut “The Intellectual Life” tutvustasin siin, Newport, kelle raamatutest ja mujal jagatud nõuannetest tuleb siin lehel veel korduvalt juttu, kui raamatu “Stop Reading the News” autor Dobelli on ühel nõul, et uudiste liigne ja korrapäratu tarbimine killustab tähelepanu, kahjustab mõtlemisvõimet ning raskendab oma töösse süvenemist. Dobelli toob oma lühikeses teoses välja rohkelt põhjuseid, miks uudiste jälgimine ei ole vaeva väärt ja kuidas nendega kursis olla püüdmine elu halvab. Kui soovite veenmist ja raamatut kätte ei saa, siis esimest peatükki saab lugeda siin ning raamatule eelnenud artiklit, mis sai aluseks ajakirja The Correspondent rajamisele, siin.

Kõige leebemat nõu oma uudistedieedi korrastamiseks annab neist kolmest Cal Newport, kes ise jälgib ajalehtede asemel igapäevaselt postkasti saabuvat kureeritud ülevaadet maailmas toimuvast. Newport rääkis oma taskuhäälingu Deep Questions episoodis “How to Escape Mediocrity and Get Ahead of 99% of People”, et oluline on mitte lasta algoritmidel määrata endani jõudvat infot, vaid valida üks kvaliteetne inimeste poolt hallatav allikas, mis koostab uudistest ülevaate. See võib olla nii kirjalikus kui taskuhäälingu formaadis. Muus osas soovitab ta piirduda kitsast teemat süviti käsitlevate raamatute ning 4-6 kvaliteetse pika artikliga kuus. Artiklid võivad olla kogutud erinevatest allikatest ning raamatute hulgas peaks olema ka selliseid, mis eristuvad oluliselt teie endi arusaamadest ja maailmavaatest ning võimaldavad saada mitmekülgse sissevaate, andes ideaalis teie seisukohtadele kindlama aluse.

Antonin-Dalmace Sertillanges soovitas ajalehtedest üldiselt täielikult loobuda, kuid lubas erandit tõesti oluliste sündmuste puhul, millega võib olla vaja end kurssi viia. Kindlasti pidas ta oluliseks uudiste vältimist töö ajal.

Rolf Dobelli pakub kahte võimalust uudiste piiramiseks. Esiteks on tema eelistatud ja tungivalt soovitatud variant loobuda igasugusest uudiste, raadio ja televisiooni tarbimisest ning harida end süvateadmisi, seoseid ja konteksti pakkuvate raamatute ja ajakirjade abil. Vajaliku info saab sellise valiku korral kätte samadest allikatest, kust ajakirjanikudki: valitsuse, kohaliku omavalitsuse, ametkondade ja ettevõtete kodulehtedelt, teemalehtedelt, teadus- ja erialastest ajakirjadest, kursustelt, raamatutest, ülikoolide veebilehtedel leitavatest avalikest loengutest ja mujalt.

Dobelli sõnul on tal vaid üks kord uudisteta veedetud kümnekonna aasta jooksul juhtunud, et ta jäi ilma uudisest, mida oleks olnud kasulik lugeda: lennujaama sõites ei teadnud ta, et tema lend on Islandi vulkaanipurskest tekkinud tuhapilve tõttu tühistatud. Sealjuures ei maini Dobelli, et tühistatud lennust peab reisijaid teavitama lennufirma ja sellest teada saamiseks ei tohiks olla vajadust uudiseid jälgida. Sellegipoolest leiab Dobelli, et sellise haruldase juhtumi ennetamine ei kaalu üles kümnete tuhandete uudiste endast läbi laskmise negatiivseid tagajärgi.

Teiseks pakub Dobelli välja leebema versiooni loobuda päevalehtedest, uudisteportaalidest, tele- ja raadiouudistest ning sotsiaalmeedias jagatavatest uudistest ja piirduda nädalalehtede ning pikkade kvaliteetartiklite lugemisega. Nädalaleht tuleks valida selline, mille sensatsioonijanu ja reklaamisisaldus on kõige madalamad, ning hea oleks terve väljaanne läbi vaadata piiratud ajaga, näiteks ühe tunni jooksul, ja mitte lasta sel valguda mitme päeva peale.

Newport ja Dobelli soovitavad sündmust analüüsivaid artikleid lugeda ajalise distantsiga. Dobelli soovitab lausa, et kui olete valinud pehmema tee ja otsustate siiski nädalalehti lugeda, siis peitke värske väljaanne vähemalt kuuks ajaks sahtlisse ning lugege vanemat numbrit, sest nii on väiksem kiusatus loetud teemal uudiseid otsida ning sattuda keset parajasti kogunevat seostamata oletustest, põhjendamata väidetest ja loobitavatest süüdistustest koosnevat sisutühja mulli. Newport toob välja, et ajaline kaugus sündmusest on andnud ajakirjanikele võimaluse teemasse põhjalikumalt süveneda, eeldatavasti on selgunud rohkem asjaolusid ja esimesed emotsioonid on taandunud.

Kõigest eelnevast lähtudes koostasin enda jaoks esialgse plaani, mis nägi ette valida üks eestikeelne, üks ingliskeelne ja üks hollandikeelne uudistekanal, mida kõiki vaatan üks kord nädalas piiratud aja jooksul. Teisi kanaleid üldse ei ava. Mõtlesin, et kanalid võivad nädalast nädalasse roteeruda, kuni leian üles need, mis mulle kõige konstruktiivsemalt mõjuvad. Lisaks soovisin otsida iga nädal mõne konkreetse autori arvamusartikleid või lugeda mõne pika sisuka teemaartikli. Siinjuures märgin, et mitte keegi ülal viidatud autoritest ei soovita lihtsalt uudisteportaali või ajalehe avamist ja nõnda enda maailmas toimuvaga kurssi viimist. Paraku just selle lähenemise ma valisin ja kogesin omal nahal selllise käitumise negatiivseid tagajärgi.

Alustuseks olin pärast reedel tund aega YouTube’is lühikeste hollandikeelsete uudistekokkuvõtete vaatamist uudiste jälgimise suhtes optimistlikult meelestatud. Õhtul Dobelli raamatut lugedes mõtlesin, et ei ole temaga nõus ja uudiste jälgimine võib olla nii huvitav, kasulik kui ka inimlikult maailmaga suhestumise mõttes oluline. Laupäeval juba uudisteportaale avades sain aga aru, et iga nädal ma selliseid keskkondi kindlasti külastama ei hakka ja üldse ei ole neid mõtet avada muidu kui konkreetse teema kajastust otsides või kui keegi soovitab mõnda artiklit.

Mul kulus 12 minutit ERR esilehe voos uudiste sirvimiseks ja neist nelja lähemalt vaatamiseks. Seejärel kulutasin 10 minutit Reutersi sirvimisele, mis sisaldas ühe artikli ülesehituse võrdlemist samasisulise artikliga ERR-is. Need 22 minutit kaootiliselt suvaliste uudiste sirvimist kurnasid märgatavalt mu keskendumisvõimet ning Õpetajate Lehte, kus on sisu, mida lugeda, jõudsin süveneda vaid 28 minutit ja uudistesessiooni lõppu planeeritud ühe autori arvamusartiklite kogumine ja lugemine lükkus hoopis järgmisesse nädalasse.

Pettununa oleks võinud kohe otsustada, et järgin Dobelli leebemat versiooni meediadieedist ning piirdun edaspidi ainult mõne üksiku nädalalehe ning pikkade sisukate artiklitega, kuid püüdsin ennetada hilisemaid kahtlusi, et äkki mõnes teises uudisteportaalis on olukord parem. Seetõttu võtsin pühapäeval kahes osas kokkuvõttes pool päeva hõivanud maratonis ette ka keskkonnad BBC, The New York Times, The Times, The Washington Post, The Guardian, Postimees, Delfi, Õhtuleht, Objektiiv, Makroskoop, Edasi, Aeon, Plough, The Atlantic, Undark Magazine, Nautilus Magazine, Psyche Magazine, The Conversation, Harper’s Magazine ja First Things ning veebist kokku kogutud pikkade artiklite kataloogid Longform (mis lõpetas uute artiklite kogumise 2024), Longreads, The Browser ning Arts & Letters Daily. Kindlasti on veel keskkondi, mida oleks võinud üle vaadata, aga rohkem ei jaksanud.

Kõiki neid keskkondi järjest sirvides võib pealkirjade järgi öelda, et on üksikud lood, mis korduvad erinevates portaalides ja ajalehtedes, kuid valdavalt kajastatakse kas täiesti erinevaid kilde maailmast või vähemalt pealkirjastatakse need äratundmatuseni erinevalt. Samas kategoriseeritavad on need ikka samadel alustel.

On artikleid, mida võiks avada, kui mul oleks igav ja mitte midagi paremat oma ajaga teha. Alguses paistis, et artiklid, mida põhimõtteliselt võiks linkidena koguda kord või paar kuus lähemalt vaatamiseks, ei ole enamuses väärt sellise massi kasvatamist ja sellega hiljem tegelemist. Kui ma otsin mind parajasti huvitava teema kohta allikaid, siis tulevad ka ajalehtede pikemad artiklid seal hulgas välja. Sellegipoolest kogunes mul ka koos rohkete loobumistega tulevikus loetavate pikkade ja poolpikkade artiklite lingikogusse 40 lingi kandis, enamik neist paarist allikast. Püüdsin neid vähemalt veidi grupeerida, et sarnased lood hiljem korraga ette võtta.

Mitmes keskkonnas oli pealkirju, mille tekstidega oleks tahtnud lähemalt tutvuda, kuid väljaanded nõudsid juba esimesest artiklist alates tellimust, mistõttu jäid need kõrvale. Ühe sellise uudisega sain lähemalt tutvuda teises portaalis, kus see lugu mulle esilehte sirvides silma ei jäänud, sest sealne artiklite paigutus on niivõrd kaootiline.

Artiklite leidmisel osutus tulemuslikuks Google otsingult küsimine, milliseid pikki tasakaalustatud artikleid soovitaks see või too kuulus inimene, sh seoses ammu lahkunud isikutega nagu C. S. Lewis või G. K. Chesterton. Lisaks leidsin juurde paar Substacki lehte, mida jälgida, ning täna tellisin prooviks The Academic Digest kord nädalas postkasti saabuva ülevaate oma valitud teadusvaldkonnas. Esimest ülevaadet ei ole veel kätte saanud.

Kui varem oli mu uudistetarbimine suhteliselt kaootiline ja kasin ning lähtus pigem instinktiivsest vastumeelsusest, siis eksperimendi esimese nädala lõpuks saan senisest konkreetsemalt välja tuua, mis mind isiklikult uudisteportaalide juures häirib. Esiteks ründab enamiku portaalide esileht lugejat visuaalse ülekoormusega. The New Yorker, Õpetajate Leht ja Makroskoop on teistega võrreldes suhteliselt leebe ja lihtsamini navigeeritava kujundusega, kuid enamasti tekib kohe tunne, et siin segapudrus ei ole võimalik midagi huvitavat üles leida ka siis, kui see kusagil peidus on. Erinevad uudised on esilehele paigutatud väga kaootiliselt, kõik teemad on segamini, isegi kui justkui eksisteeriks mingi blokkide jaotus, ning piltidel ühtlustamata värvid karjuvad vastu.

Teiseks häirib mind, et osadel portaalidel näitab esilehe voog ainult viimase kahe päeva uudiseid, mis viitab, et kõik varasem on juba unustamisväärne ja ebaoluline. Erandina on näiteks BBC esilehe kõige viimane artikkel praegu pärit juuli keskelt, kuid järgmine juba septembri lõpust. Ka New Yorkeri esilehe viimane artikkel on septembri lõpust, kuid see on juba oluline edenemine võrreldes kahe päevaga.

Kolmandaks ei teki mul tahtmist avada artikleid, millel on pealkirjad tugevalt hinnangulised ning võib eeldada, et mitmekülgset analüüsi seal taga ei ole.

Neljandaks jäi mitme avatud artikli juures silma, et artikkel on kiiruga lihtsalt millegi uue lisamise mõttes välja lastud olukorras, kus tegelikult ei ole teada, mis ja miks ja kuidas ja kas üldse… Miks peaks keegi kulutama oma aega selliste uudiste lugemisele, mille alusväited sisaldavad sõnu ilmselt, võib olla, on võimalik, väidetavalt või muud sarnast? Ette sattus ka selliseid, kus 1-2 lõigu jagu sisu oli venitatud poole lehekülje või lehekülje pikkuseks ja tegemist ei olnud isegi tühja mulli arendamisega, vaid lihtsalt loogiliselt ühte lausesse koondatav loetelu oli jagatud mitmeks eraldi lõiguks, kus ei lisatud loetelu elementidele erilist sisu.

Olen veendunud, et on uudiseid, millest on tähtis teadlik olla ka muidu piiratud meediadieedi korral. Üks näide on siin. Eesti meediasse see esmaspäeva lõuna seisuga minu teada jõudnud ei ole. Ma ei nõustu Dobelliga, kes kirjutab oma raamatus, et koledatest sündmustest teadlik olemine ei aita mitte kuidagi oma elu paremini elada ja õnnelikum ning produktiivsem on see, kes ei tea. Usun, et inimesed on nii mõttetu ja kaootilise pidevalt peale tulvava uudistemüra kui kirjanduse, filmide ja sotsiaalmeedia poolt nii tugevalt ülekoormatud ja desensitiseeritud, et neil ei jätku mõtteenergiat päriselt olulisega suhestumiseks.

Ma ei soovi samuti üksikute oluliste lugude leidmiseks kahlata läbi mõttetu müra, kuid probleem ei ole siinjuures mitte uudistes kui nähtuses tervikuna, vaid selles, kuidas toodetakse tühja ja ärritavat massi lihtsalt tootmise ja reklaami müümise mõttes, sest hirm ja viha ja ärevus toovad klikke. Dobelli toob ka välja, et väljaannetel on keeruline võtta suunda kvaliteetsete analüüsivate artiklite eelistamise poole, sest neid loeb väga väike hulk inimesi ja see ei tasu majanduslikult ära.

Kui soovite samuti oma uudistetarbimise eksperimenti läbi viia
Esiteks on võimalik kohe otsustada oma uudistetarbimist oluliselt piirata või senist kasinat tarbimist hoopis laiendada pikkade kvaliteetartiklite abil. Kui soovite põhjalikumalt oma isiklikku tarbimist uurida ja kujundada, siis allpool on selleks mõned soovitused.

Kaardistage uudistekanalid, mida jälgite, sh ajalehtede paber- ja veebiväljaanded, raadio- ja telesaated ning taskuhäälingud, mida teadlikult loete, kuulate, vaatate ja millele satute teiste soovituste või sotsiaalmeedia linkide kaudu. Hinnake igaühte selle alusel, kas nende lehtede külastamine mõjub teie jaoks konstruktiivselt ja ülesehitavalt ning aitab teil maailmas toimuvat paremini mõista või lõhkuvalt ja kurnavalt.

Mõned näited negatiivsetest reaktsioonidest lehe avamisel: tunnete, et vererõhk tõuseb, tähelepanu killustub, tekivad ja süvenevad elu häirivad hirmud ja vaenulikkusetunne inimeste suhtes, keda te ei tunne, mõtlete, et no seda mul küll ei olnud vaja teada, tekib küsimus, mida te artikliga lõpuni jõudes õigupoolest teada saite…

Küsige endalt, kas sellel lehel edastatakse klatši, laimu ja skandaale, esitletakse aluseta oletusi faktidena, jagatakse ilma teemasse süvenemata peamiselt uudisväärtuse mõttes kiiresti kokku klopsitud infokilde või läbimõeldud teemakäsitlusi ja analüüse, mis aitavad teil päriselt paremini orienteeruda küsimustes, mida te ise süvitsi ei tunne, kuid mida siiski oluliseks peate?

Millised kanalid võib selle hinnangu alusel edaspidi kõrvale jätta? Milliseid kanaleid olete mõelnud, et tahaks jälgida nende edastatava sisu kõrge kvaliteedi tõttu, kuid ei ole selleni jõudnud? Kelle analüüside ja teemakäsitluste kohta olete konkreetselt mõelnud, et temalt tahaks rohkem lugeda või kuulata? Kui sageli olete valmis eraldama aega kvaliteetse meediasisu tarbimisele?

Koostage esialgne plaan, katsetage seda 1-2 nädalat ja tehke käigu pealt kohandusi, kuni jõuate toimiva lahenduseni.

TOETA

Kui pead sellise keskkonna olemasolu oluliseks ja soovid, et see kestaks nii Sinu kui teiste jaoks vabalt kättesaadavana, siis toetada saad selle lehe pidamist annetusega endale sobivas summas alloleval arvenumbril. Iga euro saab tänuga vastu võetud ja aitab mul katta selle keskkonna ülalpidamiskulusid ning pühendada aega kirjutamisele. Kõige rohkem on abi püsiannetustest, sest need võimaldavad pikaajalist tegutsemist ning mahukate projektide ettevõtmist, kuid ka ühekordsed toetused on väga teretulnud. Annetamine on võimalus aidata kaasa millelegi, mida ise oluliseks pead ja mis Sulle rõõmu toob. Ühtlasi annab see mulle märku seda lehte oluliseks pidavate lugejate hulgast.

TOETAMISE ANDMED:
Saaja: Ingrid Vooglaid
Arvenumber: EE961010102401534005
Selgitus: Annetus

The post Eksperiment: kuidas konstruktiivselt uudiseid jälgida appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Kuidas Chat GPT-d efektiivselt, turvaliselt ja vastutustundlikult kasutada

ingridvooglaid — Fri, 02 Oct 2026 12:55:52 +0000

Tehisintellekti kasutamine on tekitanud palju poleemikat ja toonud kaasa nii enneaegset vaimustust kui põhjendamata hirme. Kirjutan veidi lähemalt konkreetselt Chat GPT ja tavakasutaja kontekstis, millele pöörata tähelepanu, et kaitsta oma privaatsust, käituda vastutustundlikult, säilitada isiklik mõtlemisvõime ning saada keelemudelilt selliseid vastuseid, mis mingilgi määral sellele kulutatud ressursse õigustaks. Põgusalt tuleb juttu ka sellest, kas tehisintellekt haarab inimeste töökohti omale. Alustan privaatsusest, seejärel põikan tulevikuväljavaadete juurde, jätkan otstarbeka ja vastutustundliku kasutusega ning lõpetan efektiivsuse ja oma mõtlemisvõime säilitamisega.

Privaatsus
Ära kunagi jaga tehisintellektiga ega mujal avalikus veebis oma isiklikke andmeid ega midagi sellist, mida valedes kätes on võimalik Sinu vastu kasutada. Ära anna tehisintellektile ligipääsu oma pangakontole, kodulehele, isikukoodile, ettevõtte konfidentsiaalsele infole, terviseandmetele, aadressile, telefoninumbrile, palganumbritele jne. Ära säilita tehisintellektis oma vestluste ajalugu. Salvesta vajalikud materjalid omale arvutisse ja kustuta keelemudelist kohe peale vestluse lõpetamist. Arvestada tuleb, et isegi pärast kustutamist säilitab süsteem vestlusi tegelikult veel 30 päeva. Märgi sätetes, et ei luba oma vestlusi keelemudeli treenimiseks kasutada. Kui lased näiteks CV-d kohendada, siis eemalda enne kõik isiklikud andmed.

Tehisintellekt ei ole iseseisev mõtlev olend ja ei saa seega olla loomu poolest kuritahtlik, kuid see on tööriist, mille on välja töötanud ja mida kujundavad ning rakendavad oma huvides erinevate motiividega inimesed. Tehisintellekti arendavad tulu teenimisele suunatud ettevõtted, kes on huvitatud võimalikult suure kasumi teenimisest lähemas või kaugemas tulevikus. Samuti on keelemudelid suhteliselt lihtsasti kasutatavad andmete häkkimisel.

Oluline on arvestada, et kõike, mida keegi keelemudelile avaldanud on, võidakse kasutada mudelite edasisel treenimisel ning hiljem võib kõrvalistel isikutel olla võimalik seda privaatset või konfidentsiaalset infot nii tahtlikult kui kogemata mudelist kätte saada. Mitmete ettevõtete, sh näiteks Samsungi, konfidentsiaalne info on Chat GPT kaudu välja lekkinud. Nende kohta saad lähemalt lugeda, otsides märksõnaga “Chat GPT leaks”.

Chat GPT arendaja OpenAI tegevjuht Sam Altman on otse öelnud, et Chat GPT-s ei kehti konfidentsiaalsus. (Siin kuni 2:24 on Altmani enda lõik, edasi teiste arutelu. Terviklik 1,5 h intervjuu on siin, seda ma ei ole läbi vaadanud, ainult sirvisin.) Kui inimene läheb terapeudi, arsti või nõustaja juurde, siis üldiselt võib ta eeldada, et kohtumisel räägitu on konfidentsiaalne (igaks juhuks tuleks ikkagi üle kinnitada), kuid Chat GPT-d terapeudi või mis tahes valdkonna nõustajana kasutades ei ole alust eeldada vähimatki konfidentsiaalsust sõltumata sellest, kas tegemist on tasuta või tasulise versiooniga. Automaatselt eeldab Chat GPT süsteem, et kõike, mida öeldakse, võib kasutada mudeli treenimiseks. Treenimisel kasutamisest keeldumine on vaja sätetes eraldi märkida. Detailsemalt saab erinevate Chat GPT pakettide privaatsuse astmete ja reguleerimise kohta 2026. aasta oktoobri alguse seisuga lugeda siin.

Lisaks otse keelemudelile avaldatud andmetele otsivad mudelid infot sisuliselt kogu veebist ning ühendavad detaile, mis algselt igaüks eraldi ei kujutanud endast privaatsuse riski. Seetõttu on tähtis pöörata oma jagatavale infole tähelepanu mitte ainult tehisintellektiga suheldes, vaid kogu oma veebikäitumises, sh sotsiaalmeedia gruppides. Sotsiaalmeediaplatvormid on samuti keelemudelite treeninguplats, kust andmeid ja mustreid ammutatakse.

Sageli tundub inimestele, et kui nad näiteks Facebooki grupis kellegagi sõbralikult jutu peale saavad, siis ülejäänud tuhandeid liikmeid seal grupis justkui ei eksisteerikski ja vestlus kaoks pärast nende arvuti sulgemist. Tegelikult jäävad vestlused alles ka siis, kui kasutaja on ammu oma konto eemaldanud ja keskkonnast lahkunud ning igal ajal võivad neid vestlusi lugeda vestlejate teadmata ka suletud gruppi sattunud tööandjad, naabrid, sugulased, ekskaasad, ametnikud või kes iganes, kellega nad ei oleks jagatud infot ise valinud jagada.

Samamoodi tundub inimestele Chat GPT-ga suheldes vahel, nagu räägiks nad privaatselt näost näkku päris inimesega ja eeldavad, et vestlus jääb nende vahele. Leidub juba juhtumeid, kus keegi on Chat GPT-ga abiellunud, sest keelemudel jätab nii mõistva mulje nagu unistuste abikaasa, kes kunagi vastu ei vaidle ja kõiges ainult tunnustab ja innustab. Kui tundub, et vestlus hakkab liiga isiklikku tooni võtma, siis tuleb endale meelde tuletada, et räägid masinaga, millel ei ole tundeid, mis ei saa tegelikult Sinust inimlikult aru ja mille peamine eesmärk on toota teksti, mis saavutaks just Sinu heakskiidu. Selline tekst ei ole tingimata see, mida Sul parajasti vaja on.

Tulevikuväljavaated
Kõik eelnev ei tähenda siiski, nagu tuleks püüda vältida igasugust kontakti tehisintellekti või keelemudelite või laiemalt internetiga. Igasuguses veebikasutuses, sh keelemudelite kasutuses, tuleb hinnata olukorda ja valitud keskkonna otstarbekust eesmärgist lähtuvalt ning kohandada oma käitumist vastavalt.

Põhimõtteliselt ilmselt on olemas töid, mida on võimalik ka tulevikus teha, keeldudes täielikult igasugusest kokkupuutest tehisintellektiga, kuid nende võimaluste vähesus piirab elu asjatult. Kui Sa otsustad, et Sa mitte mingil juhul ei tee tehisintellektiga mingit tegemist, siis tehisintellekt ei võta Su tööd üle, kuid tõenäoliselt antakse see kellelegi, kes on valmis ja suuteline kaasaegseid töövahendeid kasutama. See ei tähenda, et on vaja kasutada kõiki võimalusi kõigis valdkondades, vaid et kui Sinu valdkonnas on või tekib tehisintellekti toel pakutav tööriist, mis päriselt aitab tööd paremini ja lihtsamini teha, siis on kasulik õppida seda kasutama. Samas on oluline hoiduda oma aja ja elu raiskamisest mõttetutele või tulemust kasinamaks muutvatele ja aju närvutavatele tehisintellekti kasutusviisidele.

Mulle sümpatiseerib arvutiteadlase ja ka eesti keelde tõlgitud raamatu “Süvenemine” (Deep Work) autori Cal Newporti lähenemine tehisintellekti poleemikas. Ta on avaldanud YouTube’is mitmeid taskuhäälinguepisoode, milles käsitleb hiljutisi tehisintellekti valdkonna uudiseid. Tema hinnangul on väited, nagu oleks suurettevõtted vallandanud tuhandeid inimesi seetõttu, et tehisintellekt on inimeste töö üle võtnud, väljamõeldud õigustus, mille taha varjata asjaolu, et ettevõtted olid varem värvanud liiga palju töötajaid. Newporti sõnul ei ole tehisintellekt praegu ja ei olnud kindlasti paar aastat tagasi vallandamiste laine ajal suuteline inimesi asendama ning reaalelus ei kasuta programmeerijad tehisintellekti sellisel “annan ülesande, kõnnin minema ja mõne tunni pärast võtan valmis töö vastu” moel, nagu tehisintellekti poolt põhjustatava maailmalõpu kuulutajad väidavad.

Alustuseks soovitan vaadata näiteks neid kolme episoodi:
Cal Newport, An Insider’s Guide to AI Doom avaldati 1. oktoobril ja siin tutvustab Newport kolme lähenemist, mida tehisintellektialastes vaidlustes, ettepanekutes ja ohtude ning väljavaadete käsitlustes kohata võib: maailmalõpukuulutajad, kiirendajad ja tsentristid. Ta toob näiteid, kes millisesse gruppi kuuluvad ning millised on iga grupi filosoofilised ja ajaloolised tagamaad ning omavahelised seosed. Näiteks toob ta välja, et üllataval kombel kuuluvad keelemudelite arendajad Open AI ja Anthropic maailmalõpukuulutajate hulka ning püüavad selle taha peita oma isiklikust vastutusest loobumist.

Märgin juurde, et kuigi näiteks Sam Altman on korduvalt sõna võtnud väidetega, nagu kaasneks tehisintellektiga kolossaalsed ohud ja et Chat GPT areng on kontrolli alt väljumas, ning kuulutas aasta enne Chat GPT rajamist, et tõenäoliselt toob tehisintellekt kaasa maailma lõpu, ei ole Altman kordagi viidanud võimalusele Open AI sulgeda või maha müüa, vaid on keeldunud ettevõtet müümast ja arendab oma justkui Frankensteini hoogsalt edasi. Kui Altman märgib intervjuus, et tema enda loodud ja arendatud toote puhul on konfidentsiaalsuse olukord tõesti halb ja mudeli arengu kiirus käib tal endal juba üle pea ja on täiesti arusaadav, miks inimesed ei taha Chat GPT-d kasutada, ja et on tõesti väga vaja kehtestada konfidentsiaalsuse piirang, siis mitte kusagilt ei loe tema jutust välja, justkui oleks tal arusaamine asjaolust, et ta räägib oma firmast ja oma tootest, mille loomise ja arendamise eest, sh konfidentsiaalsuse osas, lasub vastutus ja on suutlikkus temal endal.

Cal Newport, Do Managers Actually Understand AI? (I’m Not So Sure.) Siin selgitab Newport, et väited, nagu oleks suurettevõtted vallandanud tuhandete kaupa töötajaid tehisintellekti tõttu, on vaid väljamõeldud õigustus Covidi-aegse liigse värbamise parandamiseks ning endast sealjuures tähtsama mulje jätmiseks. Samuti selgitab ta, kuidas programmeerijad tegelikult tehisintellekti oma töös kasutavad ja et see ei tee iseseisvalt mitte midagi. Lisaks märgib ta, et vastupidiselt hirmu levitamise väidetele, nagu oleks tehisintellekti areng viimasel ajal oluliselt kiirenenud ja hallatavuse piiridest väljumas, on areng hoopis aeglustunud.

Cal Newport, The AI Resistance is Forming Selles intervjuus arutlevad Newport ja kirjanik Brad Stulberg tehisintellekti paljude aju närvutavate, inimese olemust pisendavate ja aega tühja tegutsemisega täitvate kasutusviiside üle, säilitades siiski avatuse potentsiaalselt kasulikele funktsioonidele.

Vastutustundlikkus ja otstarbekus
Enne keelemudeli kasutamist on esiteks vaja eristada, mis on üldse väärt selle poole pöördumist. Arvestades, et otsingumootorite käigus hoidmine kulutab oluliselt vähem elektrit ja vett kui tehisintellekt ning nende abil saab lihtsatele küsimustele sama sisuka vastuse koos viidete ning edasi uurimiseks sobivate linkidega, on mõistlik enamikul juhtudel eelistada otsingumootorit. Ise olen väga rahul Google’i lahendusega, kus küsimusele antakse väike kokkuvõttev vastus, kuid samas ka kõik otsingumootorilt oodatavad lingid, mida ise soovi korral lähemalt vaadata saab.

Tehisintellekti suuremat ressursikulu ning ühtlasi suuremat privaatsusriski ei õigusta minu hinnangul näiteks retseptide, sõnaseletuste, asutuste lahtiolekuaegade, tänavakaartide jms pudi-padi küsimine, mida saab edukalt leida tavalise otsingumootoriga. Samuti ei ole mõtet tehisintellekti avada ühelauseliste küsimuste esitamiseks ega selliste küsimustega, millele tahad tegelikult erinevate inimeste vastuseid. Väga kahju oleks, kui inimestevahelised vestlused väheneks ja tühjeneks seetõttu, et “seda oleks saanud ju tehisintellektilt küsida, mis Sa tüütad teisi”…

Tehisintellekti kui vestluspartneri kasutamine on õigustatud olukordades, kus sellelt on võimalik saada midagi, mida muidu saaks tippspetsialistilt, kelle konsultatsioon maksab palju raha, mida paraku ei ole kulutada. Samuti olukordades, kus see aitab suures andme- või infohulgas korda luua.

Efektiivsus
Oluline on arvestada, et kogu saadud nõu on vaja üle kontrollida, sest keelemudelid kipuvad “hallutsineerima” ehk esitama enesekindlalt infot, mis ei vasta tõele, sealhulgas tootma viiteid, mida ei ole tegelikult olemas. Vahel öeldakse, et sisendit andes ütle keelemudelile, et ära hallutsineeri või toetu ainult tõestele allikatele vms, kuid sellest ei ole abi. Keelemudel ei ole inimene, sel ei ole tõe ja vale taju, see toodab ainult teksti ja püüab sealjuures iga hinna eest jätta autoriteetse kõigeteadja muljet.

Muus osas soovitatakse suurepärase tulemuse saavutamiseks anda tehisintellektile kindel roll, näiteks öelda, et oled 30-aastase kogemusega kõrgelt hinnatud ekspert X valdkonnas. Samuti võib ette öelda, milliste autorite töid tehisintellekt oma nõuannetes eriti arvesse võtaks või kelle “õpilane” ta olnud on.

Kuid sealjuures jäetakse vahel tähelepanuta, et ainult tehisintellektile rolli andmisest ei piisa, selle rolliga peab kokku sobima ka kasutaja enda käitumine. Kujuta ette, et Sulle langes sülle ootamatu varandus ja nüüd on Sul võimalik palgata kõige kallim ja kuulsam konsultant selles valdkonnas, mis Sulle muret teeb. Kas Sa kirjutad talle midagi stiilis “Mul on probleem X-iga, olen mitu kuud jännanud, aga kuidagi ei edene. Ei tea ise ka, milles asi on, muresid on veel teisigi. Äkki saate selle veebi teel ära lahendada?”

Kui sisend on ebamäärane ja laialivalguv, siis ei ole kuigi tõenäoline, et lahendus tegelikule probleemile vastab, ning spetsialist ei tee nii vähese infoga midagi. Kui me teame, et meil avaneb haruldane võimalus rääkida tõelise spetsialistiga oma probleemist, siis eeldatavasti me kulutame enne vestlust aega sellele, et mõelda oma probleem nii põhjalikult läbi kui võimalik ja sõnastada täpselt, milles probleem seisneb, kui kaua see on eksisteerinud, milles see väljendub, mida me oleme siiani teinud, et seda lahendada, millised on olnud tulemused, mida oleme veel kaalunud, millised muud muutused on enne probleemi tekkimist toimunud jne. Kõike seda ei mõtle me läbi mitte spetsialistiga rääkimiseks eraldatud piiratud ajal, vaid enne, et vestluse ajast maksimaalselt kasu saada.

Kui me eeldame, et tehisintellekt võiks meile anda päriselt kvaliteetseid vastuseid, mis meie probleeme lahendavad ja elu paremaks muudavad, siis on oluline, et me ise käituksime tehisintellektile küsimusi esitades samamoodi, nagu suhtleks me spetsialistiga, arvestades sealjuures privaatsuse puudumisega. Samamoodi nagu me ei hakka selle poole tunni jooksul, mis meil spetsialisti juures on, alles mõtlema, et milles siis probleem seisneb, on mõistlik ka tehisintellektile antav sisend eelnevalt valmis kirjutada.

Mina koostan struktureeritud tekstifaili, mis näeb välja nagu terviklik kiri spetsialistile, ja sisestan selle küsimuse kasti. Üldiselt on see kiri vähemalt lehekülg pikk, kui mitte pikem. Sellise kirja koostamine võib võtta tunni või kaks või isegi mitu päeva mõtete kogumist, kuid tulemus on täiesti teine maailm võrreldes paari lausega esitatud sisenditega. Lisaks ennetab see Chat GPT nimega kooskõlas olevat lobapidamatust, mis avaldub kohe, kui küsimuse kastist midagigi avaldatud saab, ja katkestab mõtte peale tulvava infoga.

Näiteks lasin hiljuti Chat GPT-l oma CV-d analüüsida, sest mu senine töö lõppes ja otsin uusi väljakutseid. Enne Chat GPT avamist koostasin faili, kus olid pöördumine ja Chatile antud ülesanne, lühiülevaade, mida ja mille jaoks ma allpool lisan, töökuulutus, mida kaalusin, minu ise koostatud väga põhjalik CV ilma isiklike andmeteta ning lisamaterjal, mida oleks võimalik kaaskirjas kasutada. Chat GPT vastus andis kaaskirjaks aluse, mille ma algusest lõpuni ise ümber kirjutasin, sest masina toodang ei ole kunagi sama mis minu enda looming, kuid see aitab nii ennast kui oma võimalusi näha värske pilguga ning võib sõltuvalt sisendi kvaliteedist anda väga tugeva alguspunkti, millelt edasi liikuda. Varem olen saanud Chat GPT-lt mõned isiklikud pikaajalised tegevuskavad konkreetsetel teemadel ja minu hinnangul on nende kvaliteet olnud võrreldav millegagi, mille võiks saada umbes 500-eurose nõustamise või kursuse tulemusel.

Kuidas säilitada oma mõtlemisvõimet
Eelkõige ise mõeldes ja mitte lastes masinal enda eest mõelda. Tehisintellekti saab edukalt kasutada suure infohulga läbi töötamiseks, kuid info adekvaatsuse hindamine, järelduste tegemine, otsustamine ja lõpliku teksti kirjutamine peaksid jääma Su enda ülesanneteks. Mingi suurema kirjatöö tegemisel tehisintellekti abi kasutades võib küsida, mida selles valdkonnas on leitud, ning seejärel kõik kasulikuna paistvad allikad üle vaadata, neist leitud märksõnadega veel uusi allikaid otsida ja oma tekst ise valmis kirjutada.

On leitud, et sotsiaalmeediast kogutud info alusel treenitud keelemudelite “kognitiivne võimekus” langeb – ära siis Sinagi inimesena piira ennast sotsiaalmeedia ja tehisintellekti dieediga, vaid toida ja treeni oma aju sisukate ja väljakutset esitavate raamatute, pikkade arutlevate artiklite, mitmekülgsete taskuhäälingute ja saadete ning reaalsete üks ühele vestlustega. Õpi võõrkeeli, omanda uusi oskusi, maga hästi ja piisavalt, liigu väljas, imesta, rõõmusta, loo ja ületa sihipäraselt raskusi. Väga heade raamatute soovitusi jagan siin lähinädalatel mitmeid.

TOETA

The post Kuidas Chat GPT-d efektiivselt, turvaliselt ja vastutustundlikult kasutada appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Kuidas ilmatundlikkusega toime tulla

ingridvooglaid — Mon, 27 Jul 2026 10:41:41 +0000

Kuidas elada siis, kui teiste inimeste rannailm tundub talumatult palav, teiste viljaka halli tööilma puhul suunduvad tähelepanu ja motivatsioon teadmata suunas puhkusele ning juhtud elama Eestis, kus vahepealset “normaalset” ilma kohtab mõnel aastal haruharva? Õnneks leidub siiski võimalusi olukorda parandada.

Ilmatundlikkus ja selle raskem versioon, mida ametlikult nimetatakse meteoropaatiaks, on täiesti teaduslikult uuritavad nähtused ning viimase all kannatab ligikaudu 30% inimestest, sh naised sagedamini kui mehed. Keda huvitab teaduslik taust, saab uuringute ülevaatega tutvuda siin. Kogu järgnev teaduslik osa on sellest artiklist.

Meteoropaatia korral kaasnevad õhurõhu ja temperatuuri muutustega füüsilised probleemid nagu näiteks migreen või artriidi või südamehaiguse ägenemine või meeleoluhäired ning kõige raskematel juhtudel suurendab meteoropaatia isegi enesetapukatsete tõenäosust. Meteoropaatiat eristatakse ilmatundlikkusest (inglise keeles meteorosensitivity), mille puhul ilmamuutused küll mõjutavad inimest füüsiliselt ja/või vaimselt, kuid ei põhjusta uusi haigusi ega olemasolevate haiguste ägenemist.

On leitud, et ilm mõjutab järjest rohkemate inimeste tervist ja funktsioneerimist ning arvatakse, et kasvav suutmatus keskkonnaga toime tulla tuleneb eluviisist, kus inimesed viibivad valdavalt välitingimuste eest kaitstud ja ülemäära reguleeritud õhuga siseruumides.

Oma tundlikkuse leevendamiseks soovitatakse peamiselt elustiilimuudatusi, sh igapäevast liikumist, eriti kõndimist, vereringe parandamist külma ja kuuma duši vaheldamisega, vitamiinirikast toitumist värskete puu- ja köögiviljadega, magneesiumi ja B-vitamiine, unehügieeni eest hoolitsemist, piisavalt vee joomist, probleemsete ilmaolude korral ventileeritud ruumides viibimist, valgusteraapiat, nõelravi, homöopaatiat ning ravimeid vastavalt sellele, millised terviseprobleemid ilmaga seoses tekivad. Ravimite osas tuleks temperatuuritundlikkuse korral hoiduda diureetikumidest, mis võimendavad termotundlikkusega niigi kaasnevat veresoonte laienemist.

Samuti soovitatakse jälgida ilmateadet ning hakata vajalikke toidulisandeid võtma juba 48 tundi enne oodatavat probleemset ilmamuutust. Ravimtaimedest on nimetatud kummeli ja tsitruse teed lõõgastamiseks, palderjani unetuse vastu, guaraana seemne ekstrakti kognitiivse funktsioneerimise parandamiseks ja ärevuse leevendamiseks, sidrunmelissi samuti kognitiivsetele funktsioonidele, letsitiini ja soja mälu parandamiseks ning üldiselt Siberi ženšenni.

Järgnevalt kirjutan sellest, mis minu kogemuses on aidanud ja mida kasulikku olen mujalt leidnud.

Migreeni, artriidi jms puhul ma nõu anda ei oska, sest nendega puuduvad mul isiklikud kogemused. Kõige füüsilisem probleem, mida ilm ja kliima mul mõjutavad, on lapsest saadik esinenud hingamisteede haigused ja lisaks üldisele immuunsuse tugevdamisele, rohkem liikumisele ja mahedamalt toitumisele aitab selle vastu ainult üks asi – elukoha valik. Lõuna-Eesti on minu hingamisteede suhtes aastaringselt oluliselt sõbralikum kui Tallinn. Nii külmad talved, kuumad suved kui isegi üldine hallus on lõuna pool lihtsamad, mistõttu ma Tallinnas enam ei ela.

Halli ilmaga toime tulemise võimalused

Igasuguse ilmast sõltuva vähenenud funktsioneerimise korral tuleks alustuseks endalt küsida, et kui kõike ei saa praegu teha, siis mida ikkagi saab teha. Näiteks kodused administratiivtegevused (wc küürimine – kõige jahedam ja igasugusest ilmast sõltumatum ruum kodus, üldine koristamine, mitmeks päevaks toidu valmistamine, juuste pesemine…) ja töised administratiivülesanded võtavad oluliselt vähem energiat kui tugevat süvenemist eeldav vaimne töö või füüsiline töö välitingimustes.

Kui järgmine päev on soodne sügavamaks keskendumiseks, siis osutub selline administratiivpäev väga produktiivseks, sest ei pea enam tegelema toidu valmistamisega, pesu on puhas ning tööl suuremad ülesanded ette valmistatud ja jääb ära sisse elamise ning detailide otsimise aeg. Ja isegi kui tulenevalt peale suruvast madalrõhkkonnast ei jõua neidki teha, võib vahel endale lihtsalt puhkepäeva ka lubada. Kui aga ilmateade ütleb, et päikeselist ilma on loota 8 päeva pärast paariks tunniks, ja siis võib ka selguda, et tegelikult ilmus kusagilt välja järjekordne “ootamatu” tsüklon, siis on vaja muid lahendusi leida.
Liikumine on selline asi, mida ilmselt kõik teoorias teavad, et aitab pea igasuguste hädade vastu, aga millega on konkreetses hetkes raske algust teha. Kui akna taga on ühtlaselt hall ja raske ja võibolla ka sajab ja energiatase kukub kolinal, siis ei tule mõtet, et läheks jalutama. Pigem on tahtmine magada või kõige rohkem kerget juturaamatut lugeda. Aga kui ikkagi minna välja, siis selgub enamasti, et välisõhus on päriselt lihtsam olla ja liikuda ning lahtine aken ei ole üldse võrreldav. Pilvine ja kergelt tuuline, kuid kuiv ilm on ideaalne aiatöödeks ja akende pesemiseks. Samamoodi kuumalaine ajal, kui termomeeter näitab midagi mõistusevastast ja õhk virvendab kuumusest, siis ei tule pähe, et tegelikult väljas puude vahel kerge tuule käes on olukord parem kui toas, isegi kui päike otse tuppa ei paista.
Sea oma töölaud kõige valgemasse kohta ruumis. Otse puudest varajamata akna all oleva laua taga on valgem ja ühtlasi lihtsam keskenduda kui aknast kaugemal. Loomulik päevavalgus on isegi läbi pilvede parem kui lambivalgus. On olemas valgusteraapia lambid, aga neid ma ei ole katsetanud.
Inimesena, kes kohvi ei tarbi, olen leidnud, et tume šokolaad ja vahel ka kohvišokolaad aitab siiski keskenduda. Lisan tumedat šokolaadi hommikupudrule, vajadusel võtan eriti tumedat kõrvale ning maksimaalse ergutuse saab ühest või isegi poolest ruudust kohvišokolaadist. Viimasega on vaja arvestada, et seda saab tarbida ainult hommikul. Kui jääb pärast kella 11, siis see raskendab õhtul magama jäämist.

Neil, kes joovad kohvi, tasub teada, et kohvi kasutamine keskendumise parandamiseks on omaette kunst. Seda soovitatakse juua alles töökohale jõudes, mitte nii vara, et ergutus liikluse peale ära kulub, ning kindlasti pärast seda, kui kehal on olnud võimalus ise üles ärgata. Kui kohvi kasutatakse äratuseks, siis järgneb sellele varsti energialangus. Siin on 5 min video, kus õpetatakse, kuidas kohvist maksimum kätte saada. Mina söön tumedat ja kohvišokolaadi vahetult keskendumist eeldava töö ajal vähehaaval, mitte enne.
Puuduse korral vitamiin D ja raua juurde võtmisest on energiatasemes nähtavalt abi.
Eestis elades on võimalusel kliimapagulusest kõige rohkem kasu just pika halli perioodi ajal, mitte suvel. Minu kogemuses mõjus väga hästi keset Eesti talve, veebruaris, mil lõuna pool juba kevad tärkab, paariks kuuks ära reisimine ja Eesti kevadeks, enne mujal algavat liiga kuuma suve, tagasi jõudmine. Nii on järjest kaks valget kevadet ja suvi ja hea õnne korral veel ka vananaistesuvi ning siis tundub järgnev talv juba täitsa armas.
Hoogne muusika aitab üldiselt energiataset tõsta ning keskendumist toetav muusika (vastavaid liste leiab YouTube’is ja muusika kuulamise platvormidel) süveneda.

Kuumalainega toime tulemise võimalused

Kui ei ole varjulist aeda või parki akna taga, siis on kõige kindlam liiga kuuma ilmaga võimalusel üldse mitte välja minna. Kui, siis ainult veepudeli, peakatte ja ka kaelaräti ja pikkade varrukatega ning käia mööda varje.
Varahommikul, hilisõhtul ja öösel jahedamal ajal aknaid lahti hoida, et toas temperatuur langeks ja seega jõuaks päeval kuumaga vähem tõusta.
Päikesepoolsetel akendel päeval kardinaid ees hoida, siis kütab vähem.
Mitte hoida aknaid lahti siis, kui väljas on soojem kui toas, välja arvatud tuulise ilmaga, mil õhu liikumine tuleb ikkagi kasuks.
Kui toas läheb väga palavaks, siis otsida magamiseks jahedam koht, kasvõi köögi põrandal madratsiga. Mul on tagatuba suurte puude tõttu aastaringselt jahedam kui eestuba ja suure kuumaga kolin ööseks sinna.
Päeval toas töötamiseks on ka vahel vaja jahedam koht otsida, näiteks olen esiku põrandal vastu seina istudes arvutiga töötanud.
Kanna heledaid looduslikust kiust rõivaid, mitte tumedaid ja kindlasti mitte liibuvat plastikut. Riided võiks olla avarad, nii et liikudes õhk liigub keha ja riiete vahel.
Ära maga ilma riieteta. Palavas toas on eriti vaja, et riided imaksid higi, vastasel juhul on kehal raske end jahutada ning uni on häiritud.
Ühes Hollandi taskuhäälingus soovitati, et kui kuuma tõttu ei saa magada, siis aitab, kui hoida linu külmikus või teha sokist jääkott voodisse. Praktilisem oleks ilmselt hoida klaaspurki või -pudelit sügavkülmas (paksemapoolsest klaasist, mis ei purune kergesti), mässida see käteräti sisse ja siis panna linade vahele. Jääsokk teeks voodi märjaks.
Kui kodus on aknad lõunapäikesele avatud ja tuba läheb väga palavaks, siis võiks võimalusel minna päevaks mõnda hoonesse, mille õhku hoitakse jahedana, näiteks raamatukokku (seal saab arvutiga töötada) või ostukeskusesse (raamatupoes saab ka istuda ja raamatuid lugeda). Kui on oma aed või läheduses park, siis puude ja maja vahel varjus võib olla jahedam kui toas, eriti, kui seal õhk liigub. Ära oota jahedamasse kohta minemisega, kuni kuumast halb hakkab. Kui on vaja kuhugi minna, siis mine varahommikul või õhtul.
Looduskeskkonnas, st maal elades või kuumalaine ajaks sinna minnes, on lihtsam hakkama saada kui linnas betooni, klaasi ja asfaldi poolt võimendatud ning väheste jahutavate puudega kuumuses.
Ilmatundlik inimene teab ilmselt isegi, et suvel ei ole mõistlik reisida soojale maale puhkama. Aga Eesti kuumalaine on sobiv hetk tunda tänulikkust, et me ei ole Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Kreekas, Itaalias vms kohas, kus temperatuur on 40C kandis, ümberringi on ainult kõrghooned ja asfalt ning looduslikes piirkondades möllavad tulekahjud… Hollandis näiteks on viimastel aastatel avastatud, et nende passiivkütte otstarbel päikesele avatud akendega kortermajad on kuumalainete ajal eluks kõlbmatud ning seetõttu on vaja linnaplaneering ümber mõelda.

Ja halli ilmaga on lohutav mõelda, et meil ei ole siin polaarööd. Talved on küll pikad ja sügis ja kevad hallid, aga Eestis on siiski valgem kui näiteks Põhja-Norras, kus elataksegi mitu kuud pimedas ja põetakse depressiooni, aga tööd on ikkagi vaja ära teha… Kuigi ilmatundlikkusega tundub subjektiivselt raske, on ilmselt keeruline leida kohta, kus oleks aastaringselt ilmaga kõik hästi.

Mis on teil aidanud kas kuumalaine või halli ilmaga toime tulla?

TOETA

Kui pead sellise keskkonna olemasolu oluliseks ja soovid, et see kestaks nii Sinu kui teiste jaoks vabalt kättesaadavana, siis toetada saad selle lehe pidamist annetusega endale sobivas summas alloleval arvenumbril. Iga euro saab tänuga vastu võetud ja aitab mul katta selle keskkonna ülalpidamiskulusid ning pühendada aega kirjutamisele. Kõige rohkem on abi püsiannetustest, sest need võimaldavad pikaajalist tegutsemist ning mahukate projektide ettevõtmist, kuid ka ühekordsed toetused on väga teretulnud. Annetada on mõtet ainult rõõmuga, see on võimalus aidata kaasa millelegi, mida ise oluliseks pead ja mis Sulle rõõmu toob. Ühtlasi annab see mulle märku seda lehte oluliseks pidavate lugejate hulgast.

TOETAMISE ANDMED:
Saaja: Ingrid Vooglaid
Arvenumber: EE961010102401534005
Selgitus: Annetus

Foto: Yoann Boyer/StockSnap

The post Kuidas ilmatundlikkusega toime tulla appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Kuidas ärevusega toime tulla

ingridvooglaid — Fri, 10 Jul 2026 09:36:01 +0000

Ärevus annab meile märku, et midagi on valesti. Kui me ohtlikus olukorras ärevust ei tunneks, siis see tähendaks, et meie kaitsemehhanism on katki. See oleks samamoodi nagu mitte tunda kuuma või külma, mitte tunda ohtu kuristiku serval hüpeldes või mitte saada aru, et meie ees olev taim väga tõenäoliselt ei ole söödav. Sellegipoolest võib ärevus tekkida ja tänapäeval sageli tekibki ka olukorras, kus otsest ohtu ei ole.

Selleks, et ärevusega pikas plaanis toime tulla ja sellest ehk isegi üle saada, on oluline teha kindlaks, kust ärevus lähtub, kas ärevus on objektiivselt põhjendatud ning kas meil on võimalik põhjuse kõrvaldamise osas midagi ette võtta.

Ärevus võib lähtuda väga erinevatest kohtadest, näiteks

*vägivaldsest suhtest, sh mitte ainult füüsiliselt agressiivsest, vaid ka emotsionaalselt manipuleerivast, ähvardavast, pisendavast ning igasugusest turvatunde puudumisest suhtes;

*kooli- või töökiusust;

*pingelistest suhetest mõne lähedase või töökaaslasega;

*tundest, et Sa raiskad oma elu, tegeledes lihtsa(ma)te töödega selle asemel, et teha midagi, mida pead (üheks) oma elueesmärgiks, kuid mis tundub liiga hirmutav;

*või vastupidi, vahel võib ärevus ühe asja pärast pakkuda justkui vabanduse mitte tegeleda teise asjaga, mis on Sulle tegelikult palju olulisem;

*finantsilistest raskustest, kui ei tea, kuidas toit lauale ja eluasemekulud kaetud saavad;

*hallituse või vammi levimisest kodus või töökohas;

*dehüdratsioonist, kui Sa ei ole piisavalt vedelikku tarbinud;

*veresuhkru kõikumisest, kui söögikorrad on ebaregulaarsed või liiga kergesti veresuhkrut tõstvad ja kukutavad;

*vitamiinide ja/või mineraalide puudusest, sh vitamiinid D, B6, B9 (folaat) ja B12 ning mineraalid magneesium, raud ja tsink;

*või vastupidi, vitamiinide või mineraalide üleküllusest, sh jälle D, B6, B12, vask, mangaan;

*mõne ravimi kõrvalmõjust, sh tasub selles osas uurida ATH stimulante, astma ravimeid, kortikosteroide, ninakinnisuse leevendajaid, sünteetilisi kilpnäärme hormoone, antidepressante ning migreeniravimeid ja rääkida oma arstiga vajadusel ravimite vahetamisest;

*haigusest, millega kaasnevad suuremal või vähemal määral prognoositavad valud ja mis võib tekitada ärevust kas valuga seostuvate tegevuste või võimaliku valu ajalise lähenemise suhtes;

*õhurõhu langusest (halli taeva ja ilmatundlikkusega toime tulemisest tuleb eraldi artikkel);

*kofeiini liigsest või valel ajal tarbimisest, arvestades, et liigne kogus ja vale aeg võivad iga inimese puhul erinevad olla;

*sagedasti mürakeskkonnas viibimisest, eriti kui müra ei allu oma kontrollile, nt kodus naabrite juurest ja ümbrusest lähtuv müra või tööl õhupuhastussüsteemi või valgustiste pidev sahin või koolis lärmitaust, mitte omal soovil kontserdil käimine;

*muudest keskkonna teguritest, mis on väga häirivad ja ei allu oma kontrollile, nt aknast või köögi õhutusavast sageli sisse tulev naabri suits, aknast suhteliselt lähedalt mööduvad lennukid, täielik teadmatus tööpäeva kulgemise osas jne;

*teadvustamata tajust, et kõigi märkide järgi abikaasa petab või Sulle püütakse ebasoodsat lepingut pähe määrida või muul moel on olukorra pildi juures midagi valesti ja see valesti olemine mõjutab Sind otseselt;

*iseendale sisekõnes räägitud valedest, ähvardustest, etteheidetest ning kujuteldavatest stsenaariumitest – sellisel juhul tasub endalt kohe mõtte tekkimise hetkel küsida, kus Sa seda või sarnast väidet varem kuulnud oled. Kas see väide kõlab kellegi moodi? Samamoodi nagu laps õpib rumalaid sõnu kasutama siis, kui ta neid kelleltki kuuleb, on ka täiskasvanu enesesisendused kusagilt pärit ja ärevuse korral me ise võimendame neid endi sees;

*liigsest ekraani vaatamisest;

*liigsest uudiste ja/või sotsiaalmeedia tarbimisest;

*unepuudusest või häiritud unest;

*õhupuudusest ruumis;

*liiga vähesest liikumisest.

Ülal loetletud ärevuse allikatest peaaegu kõigi suhtes on neid teadvustades põhimõtteliselt võimalik midagi ette võtta. Õhurõhku ei ole meil paraku võimalik muuta ja isegi teise kliimasse kolides on ilmatundlikul inimesel tõenäoliselt ka seal probleeme.

Sageli tundub ärevuse allika kõrvaldamine või probleemi lahendamine väga raske, võibolla isegi ületamatu. Kõige lihtsam on võtta purgist vitamiini ja oodata, et mõne kuu pärast hakkab parem. Omast kogemusest tean, et D-vitamiini või rauapuudus võib meeleolu ja töövõimet vägagi sügavalt mõjutada ning kummagi juurde võtmine annab suhteliselt kiiresti nähtavaid tulemusi.

Samas on tähtis arvestada, et vitamiinipuudus ei ole tõenäoliselt ainus ärevuse allikas ja ükski vitamiin ega mineraal ei lahenda suhteprobleeme, ei sunni vammi majast haihtuma, ei korrasta toitumist ja päevarütmi, ei maksa arveid ega anna elule tähendust ja sihti. Selleks on vaja iseendale ja oma hirmudele ja harjumustele ausalt otsa vaadata, võibolla ka kolida, suhteid lõpetada või muuta, tööd vahetada, terapeudi juurde minna ja teha midagi täiesti teisiti kui seni tehtud on.

Mitte ükski lahendus ei kaota ärevust päevapealt lõplikult ära ja nagu alguses öeldud, täiesti ilma ärevuseta ei ole samuti võimalik elada. Kuid kusagilt on vaja alustada, sest kui ei ole esimest sammu, siis ei ole ka järgmisi ning ilma astumata ei saa meile avaneda uued vaated.

Ärevus kipub toimima kumulatiivselt ehk kui juba mitu asja tekitavad ärevust, siis tuleb ärevaks tegevaid nähtusi tõenäoliselt veelgi juurde ning suutlikkus ärevusega toime tulla üha väheneb. Nõnda hakkavad ärevust põhjustama ka pisiasjad, mis normaaloludes eriti ei häirigi. Samas kehtib see ka vastassuunas – kui kuskilt otsast alustada ja ärevuse allikaid vähendada, siis tekib rohkem energiat ja mõtteruumi ning -selgust ülejäänutega tegelemiseks. Seetõttu on olulised nii pikaajaline perspektiiv kui ka hetkel ajutiselt toimivad lahendused.

Lühiajalised kiired võimalused hetkel tekkinud ärevuse leevendamiseks on näiteks:

*rahustavad kehaasendid on jooga lapseasend ning selili põrandal, jalad tõstetud vastu seina üles, käed keha kõrval;

*võimlemine või muu kerge trenn, mis oma kogemuse järgi ärevust leevendab. Kui ei ole eriti erinevate trennidega kogemusi, siis võib otsida YouTube’is morning/evening excercise at home (hommiku- ja õhtuharjutuste videod on tavaliselt lühikesed) või QiGong for anxiety, yoga for anxiety, dance for anxiety, cardio for anxiety vms. Erinevatest videotest saab kokku noppida omale sobivad harjutused ja mõne aja pärast need juba ilma ekraanita oma päeva osaks integreerida. Mõned videod, milles on lihtsad, rahustavad ja samas hommikuvideote puhul ka virgutavad liigutused: siin, siin, siin ja siin.

*looduses jalutamine, kasvõi 20 minutit lõunapausi ajal lähimas pargis või aedadega linnaosas. Minu kogemuses on kõige efektiivsemad aias töötamine ja metsas jalutamine. Juba aiaväravast sisse astudes tunnen, kuidas pinged maha pudenevad. Tallinnas ja Tartus ja võibolla ka mujal on võimalik aeda pidada ka korteris elades: Tallinna linnaaiad, Tartu Maheaed;

*palvetamine ja oma murede Jumala hooleks andmine;

*rahustav tee, mis oma kogemuse järgi toimib. Erinevatele inimestele võib sobida erinev taim või taimede kombinatsioon. Kui varem ei ole teedega kogemust, siis kõige levinumalt peetakse rahustavaks kummelit, aga võib proovida ka valmis teesegusid apteegist või poest;

*tänulikkuse päeviku pidamine aitab keskenduda sellele, mis on hästi. Kui alguses tundub, et midagi ei ole kirjutada, siis ikkagi alustades selgub sageli, et kirjutamise käigus tuleb järjest meelde uusi rõõmustavaid detaile;

*sotsiaalmeedia- ja uudiste paast ning teadlikult ülesehitavatele infoallikatele ja pärismaailmale keskendumine aitavad luua mõtteselgust. On tõsi, et kui me ei vaata uudiseid, siis see ei tähenda, nagu maailmas midagi ei toimuks, kuid inimesel ei ole vaja kogu maailma asjadega iga hetk kursis olla ja kogu aeg valdavalt ohtudele, skandaalidele, süüdistustele ja laimamistele ning teiste inimeste suhetele, reisidele ja lõunasöökidele keskenduda. Pidev negatiivse info voog desensitiseerib inimesi ning info ülekülluses me ei suuda enam eristada, mis on meie jaoks praegu oluline. Samuti ei aita teiste inimeste elude jälgimine meil kuidagi oma elu paremini elada isegi juhul, kui me ei kipugi ennast nendega võrdlema;

*käsitöö, kasvõi sokkide nõelumine ja linnulaulu, rahustava muusika või mõne positiivse taskuhäälingu kuulamine mõjub rahustavalt. Teadus kinnitab, et käsitööga seotud korduvad käeliigutused vähendavad stressihormoone, suurendavad õnnehormoonide vallandumist ning vaigistavad mõtete ringi tormamist;

*kunst – võimalusel oleks hea juhendaja või kasvõi sõpradega koos kunstiteraapias käia, kuid palju abi on ka ise kodus kunsti loomisest. Olen leidnud, et vahel mõjub isegi kuntsiteraapia video vaatamine tervendavalt ilma kunstitarbeid välja võtmatagi. Sellised kanalid on minu jaoks näiteks Art Theapy with Sana ja Art with Em. Päris algaja kodukunstnikuna ja kui on hirm midagi “valesti” teha, on palju abi kanalist Art2Life. Maalimise osas soovitan veel Ian Robertsi kanalit;

*unehügieeni hoidmine, st kõigi ekraanide sulgemine vähemalt paar tundi enne uneaega, pimedas ja pigem jahedas kui soojas ruumis magamine, magamistoa õhutamine iga päev, korrapärase rütmi loomine magama mineku ja üles tõusmise aja osas, tugevast söögikorrast hoidumine vähemalt 3 tundi enne und. Oma kogemusest olen leidnud, et unehügieeni hulka kuulub ka enne und muusikast ning põnevatest või väga naljakatest raamatutest hoidumine, sest muusika, mis jääb pähe kõlama, ning raamat, mis ei lase end käest panna, raskendavad magama jäämist ka siis, kui need on juba kõrvale pandud;

*toitumise osas tasub jälgida ja teha märkmeid, milliste söömisharjumuste või toiduainete tarbimisega ärevuse kasv seostub. See ei tähenda ühekordset seost, et täna sõin seda ja pärast olin ärev, järelikult see söök tekitas ärevust. Seos peaks olema püsiv, muidu on mängus muud tegurid. Õpi oma toitumismustreid ja meeleolu muutuseid tundma ning väldi selliste inimeste nõu, kes väidavad veendunult, et kogu inimkond peab toituma ühte moodi ja kõik, kes nendega ei nõustu, on eksiteel;

*sellise muusika kuulamine, mis Sulle rahustavalt ja mõtteid korrastavalt mõjub. Üldiselt peetakse selliseks klassikalist muusikat ning loodushelisid. Tänapäeval luuakse spetsiaalselt meditatiivset muusikat ning väidetavalt vähendab näiteks Marconi Unioni pala “Weightless” ärevust 65% , kuid mulle selline muusika ei sobi. Oluline on leida enda jaoks toimiv muusika ning õppida tundma, millal on parim aeg seda kuulata ja millal pigem mitte;

*tervendava kirjanduse lugemine. Minu lemmikud selles kategoorias on Elizabeth Goudge “The Scent of Water”, Marilynne Robinson “Lila” ja Fredrik Backman “Britt-Marie oli siin”. Tervendav kirjandus ei ole tingimata selline, mida loeks palju kordi. Aitab ka sellest, kui on ühe korra loetud ja hiljem saab sellele tagasi mõelda. On raamatuid, mille tegelaste ja sündmustega kokku puutumine paneb lugeja nutma nii, et pärast on ta sellest parem inimene, kuid palju on ka neid, mille üle nutmine või naermine üksnes väntsutab ja kurnab, raisates kokkuvõttes eluks antud aega. Tervendava kirjanduse alla kuuluvad lisaks veel lapsepõlvelemmikud ning raamatud, millega seostuvad nostalgilised tunded.

*teraapiaks aja kinni panemine võib anda juba hetkelise pingelanguse;

*ilmselt kõige efektiivsem ärevuse vähendamise lahendus on see, kui õnnestub põhjalikult süveneda millessegi muusse, mis viib tähelepanu muredelt ja hirmudelt ära, sh kellegi teise aitamine, uue oskuse omandamine ja tervendavalt mõjuvate inimestega koos aja veetmine.

Mis on teil aidanud ärevusest üle saada kas hetkes või pikaajaliselt?

TOETA

The post Kuidas ärevusega toime tulla appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues