Halli ilmaga toime tulemise võimalused

• Igasuguse ilmast sõltuva vähenenud funktsioneerimise korral tuleks alustuseks endalt küsida, et kui kõike ei saa praegu teha, siis mida ikkagi saab teha. Näiteks kodused administratiivtegevused (wc küürimine – kõige jahedam ja igasugusest ilmast sõltumatum ruum kodus, üldine koristamine, mitmeks päevaks toidu valmistamine, juuste pesemine…) ja töised administratiivülesanded võtavad oluliselt vähem energiat kui tugevat süvenemist eeldav vaimne töö või füüsiline töö välitingimustes.
  
  Kui järgmine päev on soodne sügavamaks keskendumiseks, siis osutub selline administratiivpäev väga produktiivseks, sest ei pea enam tegelema toidu valmistamisega, pesu on puhas ning tööl suuremad ülesanded ette valmistatud ja jääb ära sisse elamise ning detailide otsimise aeg. Ja isegi kui tulenevalt peale suruvast madalrõhkkonnast ei jõua neidki teha, võib vahel endale lihtsalt puhkepäeva ka lubada. Kui aga ilmateade ütleb, et päikeselist ilma on loota 8 päeva pärast paariks tunniks, ja siis võib ka selguda, et tegelikult ilmus kusagilt välja järjekordne “ootamatu” tsüklon, siis on vaja muid lahendusi leida.
  
• Liikumine on selline asi, mida ilmselt kõik teoorias teavad, et aitab pea igasuguste hädade vastu, aga millega on konkreetses hetkes raske algust teha. Kui akna taga on ühtlaselt hall ja raske ja võibolla ka sajab ja energiatase kukub kolinal, siis ei tule mõtet, et läheks jalutama. Pigem on tahtmine magada või kõige rohkem kerget juturaamatut lugeda. Aga kui ikkagi minna välja, siis selgub enamasti, et välisõhus on päriselt lihtsam olla ja liikuda ning lahtine aken ei ole üldse võrreldav. Pilvine ja kergelt tuuline, kuid kuiv ilm on ideaalne aiatöödeks ja akende pesemiseks. Samamoodi kuumalaine ajal, kui termomeeter näitab midagi mõistusevastast ja õhk virvendab kuumusest, siis ei tule pähe, et tegelikult väljas puude vahel kerge tuule käes on olukord parem kui toas, isegi kui päike otse tuppa ei paista.
  
• Sea oma töölaud kõige valgemasse kohta ruumis. Otse puudest varajamata akna all oleva laua taga on valgem ja ühtlasi lihtsam keskenduda kui aknast kaugemal. Loomulik päevavalgus on isegi läbi pilvede parem kui lambivalgus. On olemas valgusteraapia lambid, aga neid ma ei ole katsetanud.
  
• Inimesena, kes kohvi ei tarbi, olen leidnud, et tume šokolaad ja vahel ka kohvišokolaad aitab siiski keskenduda. Lisan tumedat šokolaadi hommikupudrule, vajadusel võtan eriti tumedat kõrvale ning maksimaalse ergutuse saab ühest või isegi poolest ruudust kohvišokolaadist. Viimasega on vaja arvestada, et seda saab tarbida ainult hommikul. Kui jääb pärast kella 11, siis see raskendab õhtul magama jäämist.
  
  Neil, kes joovad kohvi, tasub teada, et kohvi kasutamine keskendumise parandamiseks on omaette kunst. Seda soovitatakse juua alles töökohale jõudes, mitte nii vara, et ergutus liikluse peale ära kulub, ning kindlasti pärast seda, kui kehal on olnud võimalus ise üles ärgata. Kui kohvi kasutatakse äratuseks, siis järgneb sellele varsti energialangus. Siin on 5 min video, kus õpetatakse, kuidas kohvist maksimum kätte saada. Mina söön tumedat ja kohvišokolaadi vahetult keskendumist eeldava töö ajal vähehaaval, mitte enne.
  
• Puuduse korral vitamiin D ja raua juurde võtmisest on energiatasemes nähtavalt abi.
  
• Eestis elades on võimalusel kliimapagulusest kõige rohkem kasu just pika halli perioodi ajal, mitte suvel. Minu kogemuses mõjus väga hästi keset Eesti talve, veebruaris, mil lõuna pool juba kevad tärkab, paariks kuuks ära reisimine ja Eesti kevadeks, enne mujal algavat liiga kuuma suve, tagasi jõudmine. Nii on järjest kaks valget kevadet ja suvi ja hea õnne korral veel ka vananaistesuvi ning siis tundub järgnev talv juba täitsa armas.
  
• Hoogne muusika aitab üldiselt energiataset tõsta ning keskendumist toetav muusika (vastavaid liste leiab YouTube’is ja muusika kuulamise platvormidel) süveneda.

Kuumalainega toime tulemise võimalused

• Kui ei ole varjulist aeda või parki akna taga, siis on kõige kindlam liiga kuuma ilmaga võimalusel üldse mitte välja minna. Kui, siis ainult veepudeli, peakatte ja ka kaelaräti ja pikkade varrukatega ning käia mööda varje.
  
• Varahommikul, hilisõhtul ja öösel jahedamal ajal aknaid lahti hoida, et toas temperatuur langeks ja seega jõuaks päeval kuumaga vähem tõusta.
  
• Päikesepoolsetel akendel päeval kardinaid ees hoida, siis kütab vähem.
  
• Mitte hoida aknaid lahti siis, kui väljas on soojem kui toas, välja arvatud tuulise ilmaga, mil õhu liikumine tuleb ikkagi kasuks.
  
• Kui toas läheb väga palavaks, siis otsida magamiseks jahedam koht, kasvõi köögi põrandal madratsiga. Mul on tagatuba suurte puude tõttu aastaringselt jahedam kui eestuba ja suure kuumaga kolin ööseks sinna.
  
• Päeval toas töötamiseks on ka vahel vaja jahedam koht otsida, näiteks olen esiku põrandal vastu seina istudes arvutiga töötanud.
  
• Kanna heledaid looduslikust kiust rõivaid, mitte tumedaid ja kindlasti mitte liibuvat plastikut. Riided võiks olla avarad, nii et liikudes õhk liigub keha ja riiete vahel.
  
• Ära maga ilma riieteta. Palavas toas on eriti vaja, et riided imaksid higi, vastasel juhul on kehal raske end jahutada ning uni on häiritud.
  
• Ühes Hollandi taskuhäälingus soovitati, et kui kuuma tõttu ei saa magada, siis aitab, kui hoida linu külmikus või teha sokist jääkott voodisse. Praktilisem oleks ilmselt hoida klaaspurki või -pudelit sügavkülmas (paksemapoolsest klaasist, mis ei purune kergesti), mässida see käteräti sisse ja siis panna linade vahele. Jääsokk teeks voodi märjaks.
  
• Kui kodus on aknad lõunapäikesele avatud ja tuba läheb väga palavaks, siis võiks võimalusel minna päevaks mõnda hoonesse, mille õhku hoitakse jahedana, näiteks raamatukokku (seal saab arvutiga töötada) või ostukeskusesse (raamatupoes saab ka istuda ja raamatuid lugeda). Kui on oma aed või läheduses park, siis puude ja maja vahel varjus võib olla jahedam kui toas, eriti, kui seal õhk liigub. Ära oota jahedamasse kohta minemisega, kuni kuumast halb hakkab. Kui on vaja kuhugi minna, siis mine varahommikul või õhtul.
  
• Looduskeskkonnas, st maal elades või kuumalaine ajaks sinna minnes, on lihtsam hakkama saada kui linnas betooni, klaasi ja asfaldi poolt võimendatud ning väheste jahutavate puudega kuumuses.
  
• Ilmatundlik inimene teab ilmselt isegi, et suvel ei ole mõistlik reisida soojale maale puhkama. Aga Eesti kuumalaine on sobiv hetk tunda tänulikkust, et me ei ole Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Kreekas, Itaalias vms kohas, kus temperatuur on 40C kandis, ümberringi on ainult kõrghooned ja asfalt ning looduslikes piirkondades möllavad tulekahjud… Hollandis näiteks on viimastel aastatel avastatud, et nende passiivkütte otstarbel päikesele avatud akendega kortermajad on kuumalainete ajal eluks kõlbmatud ning seetõttu on vaja linnaplaneering ümber mõelda.
  
  Ja halli ilmaga on lohutav mõelda, et meil ei ole siin polaarööd. Talved on küll pikad ja sügis ja kevad hallid, aga Eestis on siiski valgem kui näiteks Põhja-Norras, kus elataksegi mitu kuud pimedas ja põetakse depressiooni, aga tööd on ikkagi vaja ära teha… Kuigi ilmatundlikkusega tundub subjektiivselt raske, on ilmselt keeruline leida kohta, kus oleks aastaringselt ilmaga kõik hästi.

Mis on teil aidanud kas kuumalaine või halli ilmaga toime tulla?

Foto: Yoann Boyer/StockSnap

The post Kuidas ilmatundlikkusega toime tulla appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Lühiajalised kiired võimalused hetkel tekkinud ärevuse leevendamiseks on näiteks:

*rahustavad kehaasendid on jooga lapseasend ning selili põrandal, jalad tõstetud vastu seina üles, käed keha kõrval;

*võimlemine või muu kerge trenn, mis oma kogemuse järgi ärevust leevendab. Kui ei ole eriti erinevate trennidega kogemusi, siis võib otsida YouTube’is morning/evening excercise at home (hommiku- ja õhtuharjutuste videod on tavaliselt lühikesed) või QiGong for anxiety, yoga for anxiety, dance for anxiety, cardio for anxiety vms. Erinevatest videotest saab kokku noppida omale sobivad harjutused ja mõne aja pärast need juba ilma ekraanita oma päeva osaks integreerida. Mõned videod, milles on lihtsad, rahustavad ja samas hommikuvideote puhul ka virgutavad liigutused: siin, siin, siin ja siin.

*looduses jalutamine, kasvõi 20 minutit lõunapausi ajal lähimas pargis või aedadega linnaosas. Minu kogemuses on kõige efektiivsemad aias töötamine ja metsas jalutamine. Juba aiaväravast sisse astudes tunnen, kuidas pinged maha pudenevad. Tallinnas ja Tartus ja võibolla ka mujal on võimalik aeda pidada ka korteris elades: Tallinna linnaaiad, Tartu Maheaed;

*palvetamine ja oma murede Jumala hooleks andmine;

*rahustav tee, mis oma kogemuse järgi toimib. Erinevatele inimestele võib sobida erinev taim või taimede kombinatsioon. Kui varem ei ole teedega kogemust, siis kõige levinumalt peetakse rahustavaks kummelit, aga võib proovida ka valmis teesegusid apteegist või poest;

*tänulikkuse päeviku pidamine aitab keskenduda sellele, mis on hästi. Kui alguses tundub, et midagi ei ole kirjutada, siis ikkagi alustades selgub sageli, et kirjutamise käigus tuleb järjest meelde uusi rõõmustavaid detaile;

*sotsiaalmeedia- ja uudiste paast ning teadlikult ülesehitavatele infoallikatele ja pärismaailmale keskendumine aitavad luua mõtteselgust. On tõsi, et kui me ei vaata uudiseid, siis see ei tähenda, nagu maailmas midagi ei toimuks, kuid inimesel ei ole vaja kogu maailma asjadega iga hetk kursis olla ja kogu aeg valdavalt ohtudele, skandaalidele, süüdistustele ja laimamistele ning teiste inimeste suhetele, reisidele ja lõunasöökidele keskenduda. Pidev negatiivse info voog desensitiseerib inimesi ning info ülekülluses me ei suuda enam eristada, mis on meie jaoks praegu oluline. Samuti ei aita teiste inimeste elude jälgimine meil kuidagi oma elu paremini elada isegi juhul, kui me ei kipugi ennast nendega võrdlema;

*käsitöö, kasvõi sokkide nõelumine ja linnulaulu, rahustava muusika või mõne positiivse taskuhäälingu kuulamine mõjub rahustavalt. Teadus kinnitab, et käsitööga seotud korduvad käeliigutused vähendavad stressihormoone, suurendavad õnnehormoonide vallandumist ning vaigistavad mõtete ringi tormamist;

*kunst – võimalusel oleks hea juhendaja või kasvõi sõpradega koos kunstiteraapias käia, kuid palju abi on ka ise kodus kunsti loomisest. Olen leidnud, et vahel mõjub isegi kuntsiteraapia video vaatamine tervendavalt ilma kunstitarbeid välja võtmatagi. Sellised kanalid on minu jaoks näiteks Art Theapy with Sana ja Art with Em. Päris algaja kodukunstnikuna ja kui on hirm midagi “valesti” teha, on palju abi kanalist Art2Life. Maalimise osas soovitan veel Ian Robertsi kanalit;

*unehügieeni hoidmine, st kõigi ekraanide sulgemine vähemalt paar tundi enne uneaega, pimedas ja pigem jahedas kui soojas ruumis magamine, magamistoa õhutamine iga päev, korrapärase rütmi loomine magama mineku ja üles tõusmise aja osas, tugevast söögikorrast hoidumine vähemalt 3 tundi enne und. Oma kogemusest olen leidnud, et unehügieeni hulka kuulub ka enne und muusikast ning põnevatest või väga naljakatest raamatutest hoidumine, sest muusika, mis jääb pähe kõlama, ning raamat, mis ei lase end käest panna, raskendavad magama jäämist ka siis, kui need on juba kõrvale pandud;

*toitumise osas tasub jälgida ja teha märkmeid, milliste söömisharjumuste või toiduainete tarbimisega ärevuse kasv seostub. See ei tähenda ühekordset seost, et täna sõin seda ja pärast olin ärev, järelikult see söök tekitas ärevust. Seos peaks olema püsiv, muidu on mängus muud tegurid. Õpi oma toitumismustreid ja meeleolu muutuseid tundma ning väldi selliste inimeste nõu, kes väidavad veendunult, et kogu inimkond peab toituma ühte moodi ja kõik, kes nendega ei nõustu, on eksiteel;

*sellise muusika kuulamine, mis Sulle rahustavalt ja mõtteid korrastavalt mõjub. Üldiselt peetakse selliseks klassikalist muusikat ning loodushelisid. Tänapäeval luuakse spetsiaalselt meditatiivset muusikat ning väidetavalt vähendab näiteks Marconi Unioni pala “Weightless” ärevust 65% , kuid mulle selline muusika ei sobi. Oluline on leida enda jaoks toimiv muusika ning õppida tundma, millal on parim aeg seda kuulata ja millal pigem mitte;

*tervendava kirjanduse lugemine. Minu lemmikud selles kategoorias on Elizabeth Goudge “The Scent of Water”, Marilynne Robinson “Lila” ja Fredrik Backman “Britt-Marie oli siin”. Tervendav kirjandus ei ole tingimata selline, mida loeks palju kordi. Aitab ka sellest, kui on ühe korra loetud ja hiljem saab sellele tagasi mõelda. On raamatuid, mille tegelaste ja sündmustega kokku puutumine paneb lugeja nutma nii, et pärast on ta sellest parem inimene, kuid palju on ka neid, mille üle nutmine või naermine üksnes väntsutab ja kurnab, raisates kokkuvõttes eluks antud aega. Tervendava kirjanduse alla kuuluvad lisaks veel lapsepõlvelemmikud ning raamatud, millega seostuvad nostalgilised tunded.

*teraapiaks aja kinni panemine võib anda juba hetkelise pingelanguse;

*ilmselt kõige efektiivsem ärevuse vähendamise lahendus on see, kui õnnestub põhjalikult süveneda millessegi muusse, mis viib tähelepanu muredelt ja hirmudelt ära, sh kellegi teise aitamine, uue oskuse omandamine ja tervendavalt mõjuvate inimestega koos aja veetmine.

Mis on teil aidanud ärevusest üle saada kas hetkes või pikaajaliselt?

The post Kuidas ärevusega toime tulla appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Kuidas toetada beebi ja väikelapse teadvuse teooria kujunemist
Lapse mõistmiseks küsi endalt, mida laps praegu ütleks, kui ta oskaks rääkida, väljenda tema tundeid, soove ja seisundeid talle sõnades ning arvesta nendega oma käitumises lapse suhtes. Siinjuures on oluline, et lapsele peegeldatud vaimuseisundid oleks võimalikult vastavuses tema tegelike seisunditega, mitte lihtsalt mingi seisundi pakkumine.

Elizabeth Meins tõi oma loengus välja, et osad vanemad käituvad küll lapse suhtes tundlikult ja oskavad väga hästi lohutada, kuid samas hindavad valesti lapse stressi põhjust. Näiteks ema, kes lohutab kukkudes pea ära löönud last, kuid väidab lapsele, et too nutab väsimusest. Teisest küljest on ka vanemaid, kes saavad aru lapse soovist, kuid ei suuda sellega oma käitumises arvestada. Näiteks näitas Meins videoklippi emast, kes ütles lapsele, et see mänguraadio on Sinu lemmik, kuid võttis kogu vaadeldud aja raadiot lapse käest ära ja üritas talle pakkuda muid mänguasju, millest laps ei olnud huvitatud.

Kasuta lapsega suheldes rohkesti sõnu, mis viitavad vaimuseisunditele, näiteks mõtleb, tahad, ootan, usun, rõõmustad, oled kurb, Sul on valus, tean, Sul on meeles, unustas, kardab, loodan, hämmeldunud, ärev, õnnelik, hoolin, armastan, rahulik, ettevaatlik, uudishimulik, väsinud, tänulik, tõsine, rahutu, üllatunud, mures, keskendunud jne.

Juhi lapse tähelepanu lisaks tema enda ja vanemate vaimuseisunditele ka teiste tunnetele, mõtetele, soovidele, uskumustele jne. Kommenteeri näiteks lapsele, kui tema ise või keegi teine arvas, et miski on ühtemoodi, kuid selgus, et on hoopis teisiti. Siin saab eeskuju võtta eksiarvamuste testist, kus 3-4-aastastel lastel palutakse arvata, mis on kommikarbis, ja kui lapsed on arvanud, et kommikarbis on kommid, siis koos vaadates selgub, et seal on hoopis pliiatsid. Alla 4-aastaselt lapselt ei maksa oodata, et ta saaks aru teiste inimeste eksiuskumustest, kuid sellegipoolest on kasulik mitmekesistes olukordades aidata lapsel märgata, et asjad ei ole alati nii, nagu nad paistavad. (Väikeste lastega tehtavaid teadvuse teooria teste ja nende selgitusi saab lühivideotena vaadata siin ja siin.)

Kasuks tuleb, kui lapsele ja lapsega muude tegevuste käigus oma tegevustest rääkida, kuid tähtis on, et vaimuseisunditega seostatult. Näiteks selle asemel, et öelda ainult “Raamat on laua all” oleks koos vaimuseisundiga “Arvasin, et raamat on riiulis, aga eksisin, see on hoopis laua all.”

Veel näiteid vaimuseisunditele viitamisest:
“Sa ehmatasid, sest naabri koer hakkas ulguma. Koer on kurb, sest ta ei taha üksi kodus olla.”

“Kas Sa mäletad Katit ja kuidas te koos mängisite? Täna lähme Katile külla. Ootan väga temaga kohtumist ja usun, et teil on lõbus jälle koos mängida.”

“Sulle meeldib see tass, sest siin on ilus pilt peal ja seda on mugav kindlalt kinni hoida.”

“Ma tean, et Sa oled väsinud ja Sul on kõht tühi. Natukene on vaja veel kannatada, varsti jõuame koju.”

“Täna Sulle maitseb see söök. Kas mäletad, et eelmine nädal see tundus Sulle veel võõras? Nüüd see on Sulle meeldima hakanud.”

“Mart on õnnetu, sest kaotas oma lemmikpluusi ära, aitame tal seda otsida. Püüan meenutada, kus ma seda viimati nägin. Kas see võib olla siin? Oi, mulle tuli meelde, et panin selle pessu.”

“Vanaema paneb akna kinni, sest tal on külm, kui tuul tuppa puhub.”

“Sa tahtsid proovida, kas see on söödav, ja meie silmadele tundub, et see näeb välja nagu päris õun, aga tegelikult see on mänguasi ja ei ole söödav.”

“Sulle teeb tuska, et see klots ei mahu siia sisse.”

Selline pidevalt kõige selgitamine tuleb lihtsamini välja vanematel, kes armastavad loomupäraselt rohkem rääkida ja suhelda, kuid on ka vaiksema loomuga vanematel harjutatav. Samas on oluline last oma jutuvadaga mitte üle koormata. Arvesta lapse algatustega suhtlemise alustamisel ning lõpetamisel, mida ta väljendab näiteks pilgu suunamise ja liigutustega.

Muudest teguritest peale vanema ja hoidja ja/või õpetajate ja kasvatajate tundlikkuse lapse vaimuseisundite suhtes toetavad lapse teadvuse teooria kujunemist õdede-vendade olemasolu, rollimängud ja kõikvõimalikud muud mängud, mis võimaldavad end teise isiku asemele kujutleda, peituse ja asjade peitmise mängud ning ilukirjanduse kasutamine vaimuseisundite tundma õppimiseks.

Järgmisel nädalal jätkan laste teadvuse teooria tugevdamise võimaluste tutvustamist, kuid enne veel peatun sel nädalal teadvuse teooria ja ilukirjanduse lugemise seostel.

Kui miski tekitas küsimusi või tahaksid mõnest aspektist lähemalt lugeda, siis kirjuta julgesti ingrid@helgustluues.ee või jäta siia kommentaar. Jaga artiklit, et aidata sel jõuda nendeni, kel sellest abi võiks olla, ning võimalusel toeta selle lehe pidamist.

The post Kuidas toetada teadvuse teooria kujunemist beebidel ja väikelastel appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Rängemal juhul võib afektiivse teadvuse teooria puudulikkus tähendada südametunnistuse ja häbi tunde puudumist, mis kaotab sisemised tõkked kuritegevuse ees. Viimane on omane psühhopaatidele, kel kognitiivne teadvuse teooria on üldiselt tugev, mistõttu nad saavad teiste inimestega toimuvast intellektuaalselt aru, kuid ei suhestu emotsionaalselt ega hooli teistest ja selline kombinatsioon võimaldab neil teisi oma huvides ära kasutada.
Kõrvalmärkusena tasub teada, et kuigi populaarse teooria kohaselt on psühhopaatia kaasasündinud ning sotsiopaatia ehk ametliku nimetusega antisotsiaalne isiksusehäire keskkonna mõjul kujunenud, on geneetilisele tegurile vaatamata ka psühhopaatia väljendumiseks siiski vaja keskkonna mõju. Samuti ei ole kõik psühhopaadid vägivaldsed ega kurjategijad ning enamik vange ei ole psühhopaadid. Statistiliselt moodustavad psühhopaadid 1% elanikkonnast, kuid 15-25% USA vanglates viibivatest meessoost kinnipeetavatest ning 30-40% vägivaldsete kuritegude eest kinnipeetavatest. Osad psühhopaadid suudavad oma impulsse kontrollida, õpivad reegleid järgima ning töötavad tavapäraselt stressirohketeks peetavatel aladel, kus empaatia puudumine aitab neil edu saavutada.

Seevastu autismispektri üks keskseid aspekte on kognitiivse teadvuse teooria nõrkus, kusjuures afektiivne külg võib samal ajal hästi toimida. Seetõttu võib juhtuda, et autismispektril olev inimene ei saa ise sotsiaalsetest vihjetest aru, kuid olukorrast teadlikuks saades tunneb teisele kaasa. Sageli toetuvad autistid sotsiaalsete vihjete loomupäraselt mittemõistmise kompenseerimisel loogilisele analüüsile, reeglite ning signaalide tähenduste äraõppimisele ja vestlusteks stsenaariumite harjutamisele, kuid seltskonda sobitumise nimel nõnda enda n-ö maskeerimine tekitab neis ärevust ja stressi, põhjustab kognitiivset ülekoormust ning võib viia läbipõlemiseni.

ATH puhul tulenevad teadvuse teooria puudujäägid eelkõige kognitiivsest ülekoormusest ja täidesaatvate funktsioonide nõrkusest ning vaikses, keskendumist võimaldavas ruumis võib ATH-ga inimene saavutada teadvuse teooria testides kõrgeid tulemusi. Reaalelus kaasnevad ATH-ga siiski sageli nii kognitiivse kui afektiivse teadvuse teooria probleemid, sest kõigi muude stiimulite taustal ei jätku ajul sotsiaalsete vihjete märkamiseks, tõlgendamiseks ja arvestamiseks piisavalt mälumahtu, tähelepanu ega pidureid.

Nartsissismi uurides on leitud, et grandioosse nartsissismiga inimeste kognitiivne teadvuse teooria on tugev, kuid afektiivne nõrk, mis võimaldab neil sarnaselt psühhopaatidega teisi oma huvides ära kasutada. Seevastu varjatud nartsissismi puhul on kahjustatud nii kognitiivne kui afektiivne teadvuse teooria ning keskendudes oma isiklikele hirmudele ja probleemidele ei märka nad ümbritsevate inimestega toimuvat ega suuda sotsiaalsetes olukordades adekvaatselt orienteeruda.

Lisaks eristatakse teadvuse teooria üliaktiivsust, mida esineb skisofreenia ja psühhoosi episoodide juures ning mis põhjustab paranoiat, sest inimene analüüsib stiimuleid äämuslikul määral ja ekslikel alustel, omistades väikestele detailidele suurt tähtsust ja sihilikkust. Samuti kaasnevad skisofreeniaga nii afektiivse kui kognitiivse teadvuse teooria kahjustused ning raskused teiste inimeste mõtete ja tunnete eristamisel enda omadest.

Nii afektiivses kui kognitiivses aspektis on teadvuse teooria puudulik ka spetsiifiliste õpiraskuste, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve, depressiooni ja bipolaarse häire korral, kusjuures Parkinsoni tõvega säilib afektiivne teadvuse teooria kauem kui kognitiivne.

Eristatakse ka implitsiitset ja eksplitsiitset teadvuse teooriat. Implitsiitne toimib n-ö loomupäraselt, automaatselt ja alateadlikult ning eksplitsiitne tugineb õpitud, teadlikule analüüsile. Siinjuures on huvitav märkida, et eksplitsiitse ja implitsiitse teadvuse teooria kahjustused jagunevad häirete ja erisuste vahel teisiti kui kognitiivse ja afektiivse teooria omad. Autistidel, psühhopaatidel, sotsiopaatidel ning nartsissistidel on kahjustatud implitsiitne teadvuse teooria, kuid eksplitsiitne on samal tasemel tavapopulatsiooniga. Seevastu ATH puhul toimib implitsiitne teadvuse teooria tavapäraselt, raskusi esineb eelkõige eksplitsiitsega, mis eeldab täidesaatvate funktsioonide rakendamist. Ka skisofreenia, õpiraskuste ning keelelise arengu häirete korral võib implitsiitne teadvuse teooria toimida normaalselt ning raskusi põhjustada just eksplitsiitne analüüs. Kõrge psühhoosiriskiga, depressioonis, bipolaarsetel ning Alzheimeri või Parkinsoni tõvega inimestel on kahjustatud mõlemad, kusjuures bipolaarse häire korral on implitsiitne teadvuse teooria kahjustatud püsivalt ning eksplitsiitne ainult depressiivse või maania episoodi ajal ning Alzheimeri tõvega säilib implitsiitne teadvuse teooria kauem kui eksplitsiitne.

Testimisest
Eelmises osas mainisin kognitiivse teadvuse teooria taseme hindamiseks kasutatud eksiuskumuste testi ning jagasin videote linke nende testide läbiviimise vaatamiseks.

Üks levinumaid viise afektiivse teadvuse teooria hindamiseks on näidata inimesele must-valgeid pilte silmadest ning paluda silmade alusel tõlgendada kujutatud emotsioone (Reading the Mind in the Eyes Test, RMET. Ka selle testi töötas välja Simon Baron-Cohen). Kriitikute hinnangul on sel testil aga madal valiidsus ning ilma kontekstita piltide alusel emotsioonide ära tundmine ei ole sama mis reaalelus teiste inimeste sees toimuva tõlgendamine. Samuti on väidetud, et RMET hindab pigem sõnavara ulatust kui sotsiaalseid oskusi. Tänapäeval kasutatakse RMET-i asemel sageli lühifilmidele, lühilugudele või videotele tuginevaid teste.

Sellegipoolest on huvilistel võimalik silmadest emotsioonide lugemise testi tasuta veebis mitmel pool teha, näiteks siin. (Avasin kolm RMET testi, kuid see oli ainus, mis probleemideta toimis).

Lisaks on võimalik täita Toronto empaatia küsimustikku, millega hinnatakse vastaja emotsioonide kogemist ja teistest hoolimist ning peamiselt kognitiivse empaatia taset hindavat Baron-Coheni empaatia koefitsiendi küsimustikku.

Järgmisel nädalal kirjutan lähemalt, kuidas teadvuse teooria kujunemist lapsel toetada.

The post Teadvuse teooria alaliigid ehk mille poolest erinevad autism, ATH, psühhopaatia ning nartsissism appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Aitäh, et oled võtnud aega siin lehel ringi vaadata!

Minu eesmärk selle keskkonna loomisel ja pidamisel on kujundada koht, kus viibides hingaksid sügavalt sisse ja välja ning leiaksid taas üles lootuse, rõõmu uutest huvitavatest teadmistest ja inspiratsiooni luua enda ümber helgust ja tähendust. Soovin Sul aidata leida praktilisi lahendusi ja uusi ülesehitavaid vaatenurki muredele ning tuua Su päevadesse kergust ja samas ka konstruktiivsust millegi ilusa loomisel.

Kirjuta mulle julgesti (aadressil ingrid@helgustluues.ee), milliseid teemasid ja küsimusi soovid, et ma siin lähemalt käsitleks. Eeldusel, et pakutud teema on mulle adekvaatselt jõukohane, süvenen sellesse ja kirjutan kas ühe põhjaliku postituse või väiksemate ampsude sarja. Postitustel regulaarselt silma peal hoidmiseks ning aegajalt lisamaterjlide saamiseks liitu uudiskirjaga. Ühendust saab hoida ka Facebooki lehel Helgust luues.

Üks valdkond, millel siin kindlasti mitmekülgselt peatun, on teadvuse teooria, mida inglise keeles nimetatakse Theory of Mind (ToM). Kui Sul tekib küsimusi mõne postituse detailides, midagi jäi arusaamatuks või tahaksid millestki lihtsalt rohkem teada, siis võta ühendust ja püüan edasistes postitustes küsimustele vastata.

Jagan siin lehel ainult sellist materjali, mida ise oluliseks ja huvitavaks pean. Ma ei jaga sponsoreeritud sisu ja hoian keskkonna nii reklaamivaba, kui minu võimuses on. Lähtun eeldusest, et siin lehel jagatavad materjalid peavad olema sobilikud ka lastele ja lapseootel naistele ilma unehäireid põhjustamata. Tahan, et see keskkond tekitaks Sinus ahhaa-elamust, kaasa mõtlemist, soovi teada saadut jagada ning annaks impulsi teha midagi, mis on kas praktilise väärtusega või lihtsalt ilus, ilma infomüra osaks saamata. Postitan siin 1-2 korda nädalas.

Kui pead sellise keskkonna olemasolu oluliseks ja tahad, et see kestaks nii Sinu kui teiste jaoks vabalt kättesaadavana, siis toetada saad selle lehe pidamist annetusega endale sobivas summas alloleval arvenumbril. Iga euro saab tänuga vastu võetud ja aitab mul katta selle keskkonna ülalpidamiskulusid, osta nt raamatuid siin tutvustamiseks, võtta ette pikaajalisi mahukaid projekte, millest siin kirjutada, ning pühendada aega loomisele. Kõige rohkem on abi püsiannetustest, sest need võimaldavad pikaajalist tegutsemist, kuid ka ühekordsed toetused on väga teretulnud.

TOETA:
Saaja: Ingrid Vooglaid
Arvenumber: EE961010102401534005
Selgitus: Annetus

Annetada on mõtet ainult rõõmuga, see on võimalus aidata kaasa millelegi, mida ise oluliseks pead ja mis Sulle rõõmu toob. Ühtlasi annab see mulle märku seda lehte oluliseks pidavate lugejate hulgast. Alternatiivid oleks kas pakkuda ainult tasulist keskkonda või tasulisi tooteid nagu kursused ja e-raamatud või tekitada kombinatsioon tasuta ja tasulistest pakkumistest, aga mulle meeldivad lihtsus ja info vaba ligipääsetavus. Samal ajal eeldab virtuaalse keskkonna loomisele ja pidamisele pühendumine siiski üsna palju aega ja see aeg tuleb palgatöö arvelt, mistõttu on jätkusuutlikkuse jaoks tähtis lugejaskond, kes on valmis toetama.

Heade soovidega
Ingrid

The post Tere tulemast! appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Teine osa teadvuse teooria alaliikidest ning seostest erinevate häirete ning neuroerisustega on siin.

The post Mis on teadvuse teooria ja milleks seda vaja läheb? appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Kuidas koostada enda kogu erinevates keeltes muusikast
1) Alusta nende laulude lisamisest, mida erinevates keeltes juba tead ja mis kindlalt Sinu maitset esindavad. Esialgu on mõistlik alustada ühe üldise listi koostamisest, kui see juba üle käte hakkab kasvama, siis jagada alateemade või stiilide kaupa eraldi listidesse. Kuid sama hästi võib alustada ainult ühe (õpitava) keele listist. Mul on praeguseks nii keele-, teema- kui meeleolupõhiseid liste ning lisaks maailma keelte üldlist, mis oma mahukuselt on juba hallatavuse piiridest väljunud.

Mina kasutan Spotify’d ja olen sellega väga rahul, kuid samamoodi saab kasutada iga muud muusika platvormi, mis võimaldab oma liste koostada. Arvestada tuleb, et kõik artistid ei ole igal platvormil ning vahel ei ole isegi esindatud artistil kõiki albumeid samal platvormil. Kui tahta kindlasti kaasata neid, keda peamisel platvormil ei ole, siis võib koguda mitmes kohas, aga nii võib haldamine keerukaks minna. Mul on lisaks Spotify’le väike kogu ka YouTube’is, kuid seal ei ole organiseeritud kujul.

2) Järgmiseks vaata teiste kogusid. Alustuseks võid sirvida näiteks siin lõpus viidatud minu kogusid. Kui otsida muusikat konkreetselt oma kogu loomise eesmärgil, mitte niisama hetkel ajaviiteks kuulamiseks, siis on kasulik läheneda ülesandele strateegiliselt. Mina võtan vahel selleks eraldi aega ja klõpsin listides järjest lugusid läbi. Esimeste sekunditega saab juba otsustada, kas pala on paljulubav või käib vastukarva. Veidi edasi kuulates saab otsustada, kas lugu on väärt salvestamist edaspidi lõpuni kuulamiseks või võtta ette järgmine pala. Edaspidi kuulamiseks salvestatud kogu läbi kuulamiseks on muidugi ka vaja aega võtta, see sobib hästi näiteks köögiviljade hakkimise, käsitöö vms vaikse tegevuse kõrvale, millele oleks tore helitausta omada. Mõned kuulavad aiatööde või jalutamise kõrvale, mina eelistan seal linnulaulu.

3) Otsi konkreetses keeles laule. Selleks on mitu võimalust. Google translate või mõni muu tõlkerobot aitab otsitava fraasi soovitud keelde ja vajadusel ka tähestikku panna. Saadud fraasiga otsides leiab muusika platvormil suurema tõenäosusega midagi head kui ainult inglise keeles näiteks “Italian music” kasutades. Siiski ei maksa ka ingliskeelsete pealkirjadega keelepõhiseid kogusid kõrvale jätta. Võib juhtuda, et suurem osa listist ei vasta oma maitsele, kuid seal hulgas võib siiski olla vähemalt üks tõeline pärl, mis kujuneb mõneks ajaks lemmikuks.

Vastavalt oma huvile võib otsida käesoleva aasta hittide kogumikke, mõne muu perioodi kogumikke, žanri-, teema-, meeleolupõhiselt… Sealjuures ei maksa lasta ennast häirida eelteadmistest selle kohta, millises keeles on suurem tõenäosus millist žanri leida. Igal pool on võimalus leida vähemalt üks esindaja žanrile, mis on peamiselt tuntud hoopis mujal.

YouTube’is ja laiemalt veebis võib vaadata otseselt keeleõppijatele soovitatud laulude nimekirju. Näiteks Easy Languages kollektiivis on paljudel keeltel oma YouTube’i kanal (Easy Italian, Easy Greek jne), kus tehakse kohalikega tänavaintervjuusid. Neil kanalitel leiab kas kohalikelt küsitud või saatejuhtide endi koostatud muusikasoovitusi.

Kui teil on otsitavat keelt kõnelevaid tuttavaid, siis küsige julgelt nende soovitusi. Ise olen nii mõnegi laulu õpitavas keeles sel moel leidnud.

Samuti võib nõu küsida tehisintellektilt. Mina küsisin ChatGPT-lt. Leidsin sealt mõned laulud, mis kujunesid lemmikuteks, kuigi soovitatud mahtu arvestades on tulemuslikkus ilmselt väiksem kui Spotify’l endal. Aga siiski neid leide ei olnud Spotify mulle soovitanud.

Tehisintellektilt võib küsida mitmel moel. Näiteks, et “mulle meeldivad nende lauljate need laulud. Palun soovita selles keeles sarnaseid laule.” Ise katsetasin ka põhjalikumat lähenemist ja mõtlesin sügavuti läbi, mis mulle konkreetsete laulude juures täpsemalt meeldib (hääle kvaliteet, kalduvus kasutada rohkem teatud helisid ja häälikuid, sisu jne. Kirjutasin süvaanalüüsi, milline muusika mulle meeldib ja küsisin, kas sellistel alustel on võimalik muusikat otsida. Chat GPT vastas, et muidugi on võimalik ja üldine jutt jättis mulje, et no nüüd on kõik mured lahendatud, aga tegelikult läks väga väike osa soovitustest täppi. Valdav enamus soovitustest ei olnud üldse see. Väheste sellisel moel kogutud leidude üle siiski rõõmustan tänaseni.

4) Juba leitud meeldivatel lauludel mine muusika platvormil artisti ja/või albumi lehele ja tutvu seal teiste paladega. Samuti vaata, mida platvorm veel selle artisti kuulajatele soovitab. Spotify’l on selle jaoks mitu jaotust, igal artistil on oma “raadio”, mis sisaldab lisaks tema paladele teiste sarnaste artistide palasid, ning näidatakse ka, mida selle artisti kuulajad veel kuulavad.

5) Spotify soovitab iga listi lõpus palasid, mis võiks samuti sellesse listi sobida. Nende soovituste asjakohasuse saavutamine võtab aega ja päris 100 % lähedusse mul ei ole paljude aastatega veel jõudnud. Aga mida konkreetsemalt koostatud list, seda suurem tõenäosus, et sealt soovitustest midagi head leiab.

Selleks, et Spotify hakkaks soovitama sellist tüüpi muusikat, mis veel ei ole kogudes esindatud ja mida ise veel ei oska otsida, kulub samuti aega, kuid see on saavutatav. Kahjuks ma ei vaadelnud lähemalt seda hetke, mil Spotify tehisajus süttis tuluke, mis registreeris, et siia võib soovitada ka sellistes keeltes muusikat, mis veel ei ole esindatud.

Üldiselt püüab tehisintellekt püsida turvalistes piirides ja oma soovitustes kindla peale välja minna, mistõttu pakutakse ainult kas tihedalt kuulatavas keeles või inglise keeles muusikat. Isegi ühe uue õpitava keele osas läheb aega enne, kui masin seda keelt soovitama hakkab. Kuid hetk, mil soovitustesse ilmusid uued keeled, mis olid ühtlasi ühendatud minu viimasel ajal kuulatud teemadega, oli tõeliselt rõõmustav ja sealt leidsin näiteks poola-, serbia-, portugali- ja araabiakeelseid laule, mida ma ise poleks iial osanud üles otsida. Eelkõige ilmusid need soovitused üldlisti alla, kus oli juba koos palju erinevaid keeli, teemalistide alla ilmumine võttis veel aega.

Järgnevalt on toodud minu Spotify listide lingid.
Kõigepealt meeleolu- ja teemapõhised, seejärel keelepõhised. Alustatud on mul rohkem erinevates keeltes liste, kuid siia lisasin ainult need, kus on vähemalt ligi tunni jagu muusikat.

Kõrvale pai
Link
Seda kuulan viimasel ajal kõige sagedamini.

Rõõmus köögimuusika (Kitchen dancing light and happy)
Link

Köögimuusika üldlist (pikem) (Kitchen dancing)
Link

Vana simman
Link
Ehk rahvusvaheline jaanipäev

Maa ja kodu ja inimesed (erinevates keeltes)
Link

Armastuse tuhat nägu
Link

Vaikne kirg
Link

Melanhoolne
Link
Lein ja valu ja kurvameelsus. Tarbida ettevaatlikult, võib tekitada masendust. Püüdsin küll jälgida, et ei oleks lõplikult lootusetute sõnadega laule, aga kõigi laulude sõnu ei ole kontrollinud (kõiki ei leiagi veebis). Vahel on mõned veidi helgemad rahulikud laulud ka.

Pehme muusika (Soft music of the world)
Link

Üldlist (Music of the world to inspire language learning)
Link
See on juba 41 tundi pikk ja siin on kõik stiilid, teemad ja keeled segamini, kuid siin ei sisaldu kõik lood, mis teistes listides esindatud on.

Keelepõhised listid
Olen nendega väga erinevale kaugusele jõudnud. Kõige lähemal mingile algelisele representatiivsusele on ilmselt hollandi ja kreeka keele listid, sest neile olen kõige rohkem aega pühendanud. Keelelistides ei ole kõiki vastava keele laule, mis muudes listides esindatud on. Ootan rõõmuga kokkusobivaid soovitusi igas keeles, ka veel esindamata keeltes.

Eesti muusika keeleõppeks
Link
Kui Sul on sõber, kes õpib eesti keelt ja tahab end erinevatel tasemetel proovile panna…

Kreeka rahulik
Link

Kreeka üldlist (koos veidi kärtsuma muusikaga)
Link

Hollandi
Link

Itaalia
Link

Portugali
Link

Hispaania
Link

Prantsuse
Link

Araabia
Link

Farsi/pärsia
Link

Türgi
Link

Rumeenia
Link

Läti
Link

Skandinaavia
Link

Pildi allikas

The post Maailma rahvaste muusika ja kuidas oma kogu koostada appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Allolev tekst valmis algselt 2013. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias Pedagoogilise psühholoogia kursusel koduse ülesandena.

Koduõppe lähenemine TJEd

“Kui rahvas loodab, et võib olla tsivilisatsioonina harimatu ja vaba, ootab ta midagi, mida pole kunagi olnud ja ei saa kunagi olema.” Thomas Jefferson

Thomas Jeffersoni nimelisele pedagoogilisele metoodikale ehk inglise keeles Thomas Jefferson Education viidatakse enamasti lühendiga TJEd. Kuna inglise keelsel mõistel education on laiem tähendusväli kui eesti keelsel mõistel haridus, kasutan minagi siin lühendit TJEd.

Selles ettekandes toetun lisaks viidatud allikatele ka oma sünteesitud teadmistele loetud mitmete sadade kirjade põhjal TJEdMuse listist ning TJEdlähenemist kasutavate vanemate blogidest ja artiklitest ligikaudu viimase paari aasta jooksul. Olen teemaga tutvunud MTÜ Eesti Koduõppe Keskus jaoks, et osata nõustada Eestis oma lastele koduõpet pakkuvaid peresid.

Algus
Thomas Jeffersoni nimeline metoodika sai alguse siis, kui Oliver DeMille uuris George Wythe`i nimelise Ülikooli toimimise aluste välja töötamiseks George Wythe`i elulugu. George Wythe oli Thomas Jeffersoni mentor. Oliver DeMille kohandas GW rakendatud mentorluse põhimõtteid oma eriavajadustega poja õpetamiseks ning tema ja ta naise Rachel DeMille`i kirjutiste ja esinemiste põhjal on kujunenud TJEd koduõppe liikumine, peamiselt Ameerikas. Oliveril ja Rachelil on 8 last koduõppel kasvanud ja kasvamas.

Kellele sobib ja kellele mitte?
TJEd metoodika sobib eelkõige vanematele, kes on valmis ja huvitatud ise aktiivselt õppima, väga palju lugema ja arutama, last suunama ja motiveerima ise õppima ja avastama ning kelles endas on natukenegi liidri soont. Teiste koduõppe metoodikate meeldimiste järgi on TJEd lähedalt seotud vabaõppega (inglise keeles unschooling) ja klassikalise koduõppega (classical education), mis esmapilgul tunduvad absoluutsed vastandid, kuid TJEd lähenemises on harmooniliselt ühendatud, kuna reaalses elus kumbki ei saavuta oma ideaali teise toeta.

TJEd lähenemine ei sobi vanematele, kes soovivad elada passiivselt ja pigem järgida kellegi teise seatud piire, loevad vähe, ei armasta diskuteerida, ei usu oma lapsel mingit suurt potentsiaali olevat või tahavad nähtavaid tulemusi saada nüüd ja kohe. Sellistele vanematele ei sobi ka vabaõpe ega klassikaline koduõpe, eelistatud oleks üldse mitte koduõpet proovida.

Alused
Väga oluline roll TJEd lähenemises on inimese missioonil ehk tunnetusel, et iga inimene saab oma eluga maailma paremaks muuta. Kogu pedagoogiline metoodika ongi üles ehitatud sellele, et laps leiaks, mida tema tahab oma eluga teha ning et ta oleks täiskasvanuks saades igakülgselt suuteline oma valitud alale pühenduma ja ennast teostama. TJEd alternatiivne nimetus inglise keeles on Leadership Education, mis väljendab lootust, et selle lähenemisega kasvanud noortest kujunevad tulevase ühiskonna juhid ja eestvedajad.

Arengufaasid
TJEd metoodikas lähtutakse lapse õpikeskkonna kujundamisel ja suunamisel arengufaasidest. Nende vanuseline paigutus on tinglik, olulisem on järjekord. Kui lapsevanemad otsustavad oma lapse koduõppes kasutada TJEd lähenemist, soovitatakse neil kõigepealt endil varasemad faasid läbi käia ja jõuda vähemalt scholar faasi. Samuti olenemata lapse vanusest koduõppel alustamisel soovitatakse lasta lapsel kõigepealt läbida varasemad faasid neiks soodsat keskkonda luues ning siis liikuda faasi, kus ta vanuseliselt olla võiks. Faasid on:

1) Tuumfaas (Core), ligikaudu kuni 8. eluaastani. Tuumfaasi olulisim ülesanne on usk, et maailm on turvaline koht. Ükskõik, mis faasis vanemad või laps vanuseliselt koduõppega alustades olla võiks, kui neil on siin jäänud midagi puudu, siis igal juhul tuleks neil kõigepealt veeta aega tuumfaasi arengut soodustavate tegevustega ning jätkata nendega ka hilisemate faaside kõrval. See on kogu elu ja TJEd püüdluse tulevasi juhte kasvatada aluseks, sest inimene, kes ei usu endasse ja maailma põhimõttelisse turvalisusesse, kes ei ole õppinud eristama head ja halba, keda saadab pidev ärevus ja kel puuduvad alusharjumused igapäevaelus efektiivselt toimimiseks, ei saa juhtida ennast, oma perekonda, kogukonda ega laiemalt maailma millegi hea suunas.

Tuumfaasis kasvab laps soojas turvalises pesas oma pere ja valitud sõprade keskel, on ümbritsetud hingelist ja emotsionaalset arengut toetavast kirjandusest, muusikast, lihtsatest igapäeva harjumustest ja kodustest toimetustest, vabast mängust. Siin ei ole kohta rangetele akadeemilistele õpingutele ega sunnile. Lapse sõbrad väljaspool kodu, keda vahel kardetakse võimaliku halva mõju pärast, haaratakse perekonna osaks, nii et ennem saab kahjustavast perest pärit laps ja tema vanemad omale uue tugikeskkonna, kui et oma laps lastaks kontrollimatult võõrasse keskkonda. Selles faasis laste vanemaid innustatakse kohandama eluviisi pere- ja kodukeskseks ning mitte välise meelelahutuse, ringide jms-ga üle pingutama. Tuumfaasi kirjeldamisel on muu hulgas lähtutud Maria Montessori pedagoogikast.

2) Õppimise armastus (Love of learning), ligikaudu 8.-12. eluaastal. Õppimise armastuse faas ja mõneti ka tuumfaas on see osa TJEd lähenemisest, mida võib samastada vabaõppega. See on aeg, mil laps õpib mänguliselt ja oma huvist lähtudes võimalikult paljudes valdkondades ja viisidel maailma kohta. Siin õpib laps, et maailm on pööraselt huvitav koht, kus on tohutult palju avastada ja uurida ja teada saada ja teha. Siin ei tohiks sundida last ühe kindla huviala juurde püsima jääda ja huvialade vahel valima. Pigem peaks ta just saama proovida nii palju erinevaid valdkondi kui võimalik, et leida, mis teda huvitab ning luua seoseid tulevasteks õpinguteks. Kui last sunnitakse ühe ala juurde jääma, sellele rangelt pühenduma ja muust loobuma, siis hakkab ta õppimist ja kõike õppimisega seonduvat vihkama.

Selles faasis lapse vanemate ülesanne on luua keskkond, kus on, mida rõõmuga avastada ja leida lapse huvisid toetavaid materjale, väljasõitude võimalusi, aidata lapsel uurida. Väga oluline on vanemate eeskuju ise oma huvialadega tegelemises. Piirideta segamini on siin mäng ja õppimine. Laps võib mingisse valdkonda süvenedes vajadusest rohkem teada saada õppida lugema ja kirjutama ning kirjutada sellest oma raamatu. Peale antud valdkonnas huvi rahuldamist võib ta suunduda hoopis millegi muu juurde ja tegeleda näiteks maja taga tiigis konnakulleste uurimisega. Aja jooksul hakkab mäng järjest rohkem asenduma õppimisega, kuid seda tulenevalt lapse kasvavast huvist.

3) Õpilase (scholar) faas, ligikaudu 12.-16. eluaastal. Selle faasiga algab osa, mis sobib kokku klassikalise koduõppega. Siin hakkab laps järjest süsteemsemalt ja püsivamalt õppima konkreetsetes valdkondades. Osad vanemad rõhutavad, et õpilase faas peaks õppimise armastuse faasis oleva lapse jaoks olema nagu kõrge auhind, millesse pääsemist tuleb paluda ja mis tuleb välja teenida. Selleks seotakse õpilase faasiga lapse jaoks soovitavad privileegid, näiteks oma aja ja ruumi puutumatus, kus lapsel on õigus keelduda perega välja minemisest või külaliste tulekul oma toast välja tulemisest selleks, et pühenduda oma õpingutele. Sellega soovitakse anda märku, et õppimine on tähtis, tähtsam kui meelelahutus, ning püütakse võimalikult vähe õpilast õpingutest kõrvale tõmmata.

Samuti seotakse erinevate faasidega erinevad kodused ülesanded, õpilase faasiga kaasneb suurem vastutus ja seega ka vabadus oma ülesande täitmisel. Õpilasele võidakse anda näiteks vastutus hoolitseda kogu pere hommikusöögi eest kindlatel nädalapäevadel ja vabastada ta jooksvatest väikestest toimetustest, mis on pigem nooremates faasides olevate laste omad, näiteks kuivatada nõusid vms. Alguses võib laps kõikuda õppimise armastuse ja õpilase faasi vahel. Näiteks võib laps tahta olla õpilase faasis ja mõne nädala pärast sellest loobuda, et veeta aega mängides. Siis seda lubatakse, kuid sellega kaasneb nö langemine tagasi lapse staatusesse.

Õpilase faasi juurest läheb piir vanemate suhtumises lapsesse kui lapsesse ja kui noorde, kes on suuteline ise otsustama ja vastutama. Õpilase faasi jõutakse siis, kui saadakse aru, et ilus vaba lapsepõlv on möödas ja aeg on hakata millelegi pühenduma. Õpilase faasis avastab noor, millesse ta soovib põhjalikumalt süveneda, mis on tema tugevused, mida ta soovib oma aja ja eluga teha ning hakkab järjest süsteemsemalt selle suunas liikuma.

Õpilase faas jaguneb kolmeks: harjutav õpilane, sell-õpilane ja ennast ise juhtiv õpilane. Viimases alafaasis jõuab õpilane arusaamiseni, mis on tema oma valdkond, millele ta oma edasised õpingud pühendab ning otsib või vanemad otsivad talle väljaspool kodu mentori, kes aitab tal valitud valdkonnas kasvada. Enne seda on mentoriks vanemad ise. Õpilase faasis eeldatakse, et noor õpib 8-12 tundi päevas. Valdkonnad, mida noor õpib, on endiselt tema oma huvidest lähtuvad.

4) Sügavuse faas (depth), ligikaudu 16.-22. eluaastal. Sügavuse faasis pühendub noor oma valitud valdkonnale range mentori juhendamisel. Eeldatavasti täidetakse seda faasi kõrgkoolis. Noor valmistub väärtust looma, vastutama oma rolli eest ühiskonnas ning maailmale midagi andma.

5) Missiooni faas, mil noor saab täiskasvanuks, täidab oma missiooni elus ning loob perekonna ja organisatsiooni. TJEd lähenemises usutakse, et iga inimene peab elu jooksul looma kaks torni: perekond ja organisatsioon, mille läbi maailma paremaks muuta.

6) Mõju (impact) faas, pärast missiooni täitmist. Tavaliselt seostub pensionile jäämisega, kuid siin oodatakse, et inimene annaks oma elu jooksul kogutud tarkused edasi järgmistele põlvkondadele.

Printsiibid ehk kaheksa võtit
TJEd metoodika toetub kaheksale võtmele, mille rakendamine aitab lastel ja noortel rõõmuga õppida ning mida saaks rakendada ka igasuguse muu pedagoogilise lähenemise juures. Kaheksas võti on hiljem lisatud, seepärast on lingi nimi ja üldtermin ikka 7 võtit. Need on:

1) Klassikud, mitte õpikud. TJEd lähenemises usutakse, et kõige paremini haarab inimene suuri ideid otse nende loojailt nende oma tekstidest, mitte tükeldatud ja kokkusurutud kildudena läbi kellegi teise arvamuse õpikutest. Seega loevad TJEd koduõppel olevad noored näiteks Albert Einsteini, Platoni, Galileo jt ajaloo suurkujude endi teoseid. See punkt sarnaneb Charlotte Masoni pedagoogika põhimõttega, et kasutatakse elavat kirjandust – kirjandust, mis on loodud otse, mitte läbi kellelgi teise arvamuse ja peegelduse. Oliver DeMille usub, et suurte teoste lugemine loob suurepärasust ning keskpäraste teoste lugemine loob keskpärasust.

2) Mentorid, mitte õpetajad. Mentor aitab konkreetsel inimesel õppida ja kasvada lähtuvalt tema oma tugevustest, nõrkustest ja püüdlustest. Mentori ja õpilase vahel on isiklik side, kontakt, mida tavaliselt õpetajaga ei ole.

3) Inspireeri, ära nõua. Selleks, et õpilane ise tahaks õppida ja selle nimel tööd teha, on palju tõhusam teda inspireerida. Nõudes võib ta töö ära teha ja homme unustada. Selle asemel, et küsida, kuidas ma saan panna nad õppima, tuleks endalt küsida, kuidas ma saan neid inspireerida.

4) Struktureeri aega, mitte sisu. Oluline on aidata õpilasel luua ajaline struktuur, mil ta pühendub õppimisele, mitte määrata, mida ta täpselt selle ajaga tegema peab.

5) Kvaliteet, mitte konformsus. Tagasiside õpilase tehtule peaks olema põhjalik ja konstruktiivne, mitte lihtsalt hinne ega kriitika. Mida noorem laps, seda positiivsemalt peaks tagasiside olema väljendatud. Õpilase ja sügavuse faasis on ainult kaks hindamise võimalust: väga hea või tee uuesti, koos tagasisidega. Keskpärasust ei aktsepteerita, vaid aidatakse õpilasel jõuda oma parima tulemuseni teda seni juhendades.

6) Lihtsus, mitte keerukus. Mida rohkem on ette öeldud, mida ja kuidas teha, seda tõenäolisemalt kasvab noorest reeglite järgija, kes kaldub konformsusele. Oluline on õppida iseseisvalt mõtlema ja selleks piisab, kui kogu õppekava võtta kokku mõne sõnaga: loe, kirjuta ja aruta iga valdkonna ajaloo suurimatest mõtlejatest ning tee projekte.

7) Sina, mitte nemad. Inspireerimisel on kõige enam abi enda eeskujust. Oluline on, et vanemad keskenduksid enda haridusele ja lapsed kasvaksid keskkonnas, kus pidev õppimine on elu loomulik osa. TJEd emade blogid eristuvad muudest koduõppe blogidest ülekaaluka keskendumisega ema enda õpingutele ja arengule, mitte niivõrd sellele, mida lapsed täna tegid.

8) Turvaline, mitte stressirikas. Kui vanemad ise on kasvanud nõudmiste ja rangete piirangutega, siis on oluline ümber õppida, et minevikul minna lasta ja usaldada ennast, oma last ja õppimise protsessi. Vabaõppes nimetatakse seda deschooling – aeg, mil vanem või koolist ära võetud laps harjub elama ilma etteantud välise struktuuri ja enda jaoks sisutute nõudmistega ning õpib nägema ja kogeb, et õppimine on sama loomulik nagu hingamine.

Tugistruktuur
Lisaks arengufaaside kirjeldustele ja õppimise võtmetele on DeMille`d oma raamatutes, eriti raamatus „Leadership Education“ andnud soovitusi paljudeks rutiinideks, mängudeks ja perekondlikeks harjumusteks, mis toetavad õppimist soodustava keskkonna loomist. Need ei ole otseselt pedagoogika osa, kuid paljud vanemad võtavad neid sellena. Näiteks soovitavad DeMille`id päeva sujuvaks korralduseks viia sisse kindlad hommiku- ja õhturutiinid ning eraldada iga nädal kindlateks õhtuteks pereaeg, mis veedetakse ainult perega kodus ja millele ei planeerita külaskäike, teatrit ega muud sarnast. Sellest on raske kinni pidada, kuid peresidemete loomiseks ja hoidmiseks annab see tugeva aluse.

Aruteluks
Mida saaks TJEd lähenemisest kasutada Eesti koolides või koduses kasvatuses?

Rohkem infot
http://www.tjed.org – Oliver ja Rachel DeMille koduleht
http://www.tjed.org/freebies/ – saab tasuta alla laadida üksikuid peatükke igast nende raamatust
http://www.tjedonline.com/rachels-mine.php – Rachel DeMille kirjutised
Rachel DeMille „TJEd in Our Home“ – TJEd lähenemisega koduõppepere igapäevasest elust põhjalikult. Artikli sain nende uudiskirjaga http://www.tjed.org aadressil liitudes kingitusena, praeguseks on liitumise kingituste nimekiri muutunud.
http://groups.yahoo.com/group/tjedmuse/ – aktiivne list TJEd lähenemist kasutavatele vanematele
http://www.gw.edu/about/method/ – TJEd põhimõtete rakendamine kõrgkoolis

Viited
George Wythe University taust ja suhe Thomas Jeffersoniga http://www.gw.edu/about/?PHPSESSID=6329bd79b954abe1f9dcdeed02d616b9
http://www.tjed.org/about-tjed/founders/ – Oliver ja Rachel DeMille tutvustus
Arengufaasid http://www.tjed.org/2011/06/homeschooling-excellence-phases-learning/
7 võtit http://www.tjed.org/about-tjed/7-keys/

The post Thomas Jeffersoni nimeline koduõppe lähenemine appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Siin on laiendatud versioon 2015. aasta koduõppe suvepäevadel peetud ettekandest. Suur osa teksti on linkide ja raamatusoovituste vahel. Kui Sul on sügavam huvi CM lähenemise vastu, saad kõik lingid läbi vaadata ja raamatud lugeda ja võidki ennast juba peaaegu eksperdiks pidada:) Pealiskaudse huvi korral võid lugeda linkide kommentaare ja loodetavasti ka paari videot vaadata. Kui oled ise CM lähenemisega kokku puutunud või seda kasutanud, kirjuta oma kogemusest:)

Charlotte Mason tegutses nii laste kui õpetajate õpetajana 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses Inglismaal Lake District piirkonnas. Oma kaasaegsetest erines ta selle poolest, et uskus, et lapsed on samuti inimesed oma isiksuse, huvide ja tahtega. Ta uskus, et lapsed janunevad loomulikult teadmiste järele, et õppimine peaks olema lastele huvitav, innustav ja andma laia põhja. Tema ideid mõjutasid Pestalozzi ja John Ruskin.

Charlotte Masoni lähenemine koduõppes sobib kõige paremini peredele, kes armastavad raamatuid ja loodust ning usuvad Jumalasse. Kõiki kolme mitte natuke ja vahetevahel, vaid palju ja kogu aeg.

Koduõppe päeval küsiti, mille poolest CM lähenemine erineb Thomas Jeffersoni nimelisest lähenemisest. Need on mitmes mõttes sarnased. TJEd`ist kirjutasin pikemalt siin (https://looduskodu.wordpress.com/2013/06/04/thomas-jeffersoni-nimeline-koduoppe-suund/). Mõlemas on kesksel kohal kvaliteetne, elav kirjandus, usk Jumalasse ja väiksest peale lapse harjumustele tähelepanu pööramine ning mõlemad on eluviisilt kodu- ja perekesksed. TJEd lähenemise rajajad Oliver ja Rachel DeMille on öelnud, et õppimise armastuse faasis on TJEd asendatav Charlotte Masoni lähenemise või vabaõppega. Samal ajal CM lähenemine ja vabaõpe ei ole omavahel asendatavad. CM koduõppes on lapse huvide järgimine küll olulisel kohal, kuid õpet juhib ikkagi kindlalt lapsevanem. TJEd koduõpe erineb CM omast minu hinnangul peamiselt selle poolest, et

1. TJEd on süsteem, kus kõik toimuv lähtub lapse konkreetsest arengufaasist ja erinevates faasides oleva lapse koduõppe igapäevane korraldus on üsna erinev. CM on öelnud, et tema lähenemine ei ole keeruline süsteem, vaid konkreetne meetod hariduslikuks eluks. Koduõpe peaks olema lihtsalt õppimist armastava pere igapäevane elamise viis ja selle eluviisi juures on tähtsal kohal raamatud, loodus ja Jumal. Samas on CM lähenemises kohati palju konkreetsemalt juhendatud, kuidas midagi teha ehk meetodi üksikasjad välja toodud, näiteks, kuidas teha etteütlust (mitte nagu tänapäeva koolides) või kuidas tutvustada lapsele kuulsaid maalikunstnikke ja heliloojaid. TJEd`is on detailsem ja kindlam raam, kuid vähem konkreetseid juhiseid.

2. TJEd`is on kesksel kohal mentorlus, mis küll saab hoo sisse alles põhikoolieas. CM koduõppes seda osa ei ole väga rõhutatud. Maila, kes kasutas alguses CM lähenemist ja läks siis üle TJEd lähenemisele, tõi kevadpäeval ühe suurema erinevusena välja, et TJEd on loodud spetsiifiliselt juhtide kasvatamiseks, CM on rohkem üldhariduslik. TJEd teine nimi inglise keeles on Leadership Education ja selles pannakse suurt rõhku, et noor leiaks oma missiooni elus ja kujuneks ühiskonnas või kogukonnas oma valdkonnas eestvedajaks. TJEd vanemates faasides õpib noor mentori abiga üsna iseseisvalt ja juhib ise oma õpinguid lähtuvalt oma valitud teest või huvidest, mis eeldab tugeva iseloomu kujundamist väiksemal lapsel. CM lähenemises ei ole otseselt juhtide kasvatamisele eraldi rõhku pandud, kuid enesejuhtimine on samuti väga oluline nii vanematele kui lastele. CM koolides ja koduõppes on lastele moto „Ma olen, ma suudan, ma peaksin, ma teen“ („I am, I can, I ought, I will“). Harjumuste kujundamine on vältimatu CM koduõppe osa ja sellest on CM lausa eraldi raamatu kirjutanud.

Ühe vanema lugu nii CM kui TJEd kasutamisest:

https://www.home-school.com/forums/viewtopic.php?t=5546

Oma väheste teadmistega kummastki lähenemisest olen enda jaoks loonud stereotüübi, kus nii CM kui TJEd pered on kodused raamatukoid, kes armastavad päevad läbi lugeda, õppida, oma perega aega veeta ja mänge mängida, kuid TJEd pered on sealjuures tubasemad ja nende ajast läheb ehk suurem osa lugemisele, samas kui CM pered lugemise ja õhtuti koos istumise vahel jõuavad sageli ka metsa või vähemalt linnaparki matkama ja liblikaid ja linde vaatama ning nähtut üles joonistama. Samas TJEd pered, kelle lapsed on parajasti õppimise armastuse faasis (Love of Learning) käivad ehk tõenäolisemalt lastega mööda töötubasid ja katsetavad erinevaid uusi asju. Igal juhul ei sobi kumbki lähenemine peredele, kes ei armasta lugeda või kes tahavad lugeda peamiselt kerget ajaviitekirjandust.

Olen kunagi näinud inspiratsiooni videot, ei mäleta enam, mis teemal, kus ühes stseenis oli hindu tüdruk, kes oli õppinud lugema ja vaatas säravate silmade ja õnneliku näoga raamatu kohalt üles. Nii CM kui TJEd lähenemise mõistmiseks on selliste hetkede tabamine oluline – raamatud on uks suurde imelisse maailma, kuhu kuidagi teisiti ei näeks.

Sandro Botticelli, Madonna of the Book, 1480. Pildi allikas

Lühikokkuvõte Charlotte Mason`i haridusfilosoofiast on: „Haridus on keskkond, distsipliin, elu“ („Education Is An Atmosphere, A Discipline, A Life“). See tähendab, et ainsad võimalused lapse kujundamiseks ja harimiseks on läbi tema kasvukeskkonna, harjumuste kujundamise ja elavate ideedega kokku viimise. Veidi pikemalt on tema filosoofia kokku võetav 20 põhimõttena, millega saad tutvuda siin: https://www.amblesideonline.org/CM/20Principles.html

CM meetodi kõige olulisem osa on jutustamine (narration). Selle kohta kirjutasin pikemalt allpool linkide vahele. Kooliiga algab CM koduõppes ligikaudu 6. aastaselt ja alguses koosnebki peamiselt sellest, et vanem loeb lapsele raamatuid ette ja laps jutustab kuuldu oma sõnadega ümber. Suurem osa aineid ka vanemates klassides õpitakse lugemise ja jutustamise teel. Jutustamiseks on vaja kuuldu enda jaoks läbi mõelda ja see aitab kuuldu või loetuga isiklikku suhet luua. Raamatud, mida ette loetakse ja mida laps ise hiljem loeb, on valitud selle järgi, et need oleks elav kirjandus.

Elav kirjandus on tähtis ka TJEd lähenemises. See tähendab raamatuid, mis on kirjutatud enamasti ühe autori poolt teemal, millesse ta kirglikult suhtub, kauni keelekasutusega, kaasahaaravalt ja käsitletud sündmuseid ning ideid elavalt edastades. CM ega TJEd ei kasuta töövihikuid, lünkteste ja õpikuid, mis koosnevad nö surnud, seostamata, lapse jaoks tähenduseta ja sageli vananenud faktidest. Õpikute kasutamine ei ole keelatud, kuid need ei tohiks olla peamine õppimise allikas. Praktikas kasutavad CM pered sageli matemaatikas siiski õpikuid, kuigi CM-il olid ka selleks oma tehnikad. Lähemalt saad elava kirjanduse kriteeriumidest lugeda: https://amblesideonline.org/LivingBks.shtml

Hagerty Ryan, “Cute boy face with butterfly” Pildi allikas.

Lisaks on algusest peale tähtsal kohal looduse, kunsti ja muusika tundma õppimine. Kunstis ja muusikas võetakse korraga ette üks kunstnik või helilooja ja tutvustatakse lapsele korraga ühte tema maali või muusikateost. Järjest läbitakse kuus ühe kunstniku või helilooja teost ja ühele kunstnikule või heliloojale keskendutakse 6-12 nädalat. Kunstiõppe kohta on allpool video (Picture Study).

Lapsel lastakse luua isiklik side kunstniku/helilooja/loetud raamatuga ja vanem peaks hoiduma liigselt õpetamisest ning ette ütlemisest, mida millestki arvata. CM nimetas seda masterly inactivity ja see on just vanema või õpetaja ülesanne, mitte niivõrd lapses kujundatav. See on ka üks raskemaid asju tavakoolist tulnud vanemale omandada. Susan Schaeffer Macaulay kirjutab raamatus „For the Family`s Sake“ (lk 37-38) selle kohta nii:

„… I remember going to the Rijksmuseum in Amsterdam when I was seven. Rembrandt`s Night Watch covered an entire wall. I still remember it`s power interacting with me. I stood and gazed, absorbed. Charlotte Mason would have been glad that no „educating adult“ broke into my rapt response. For in such ways do artists actually speak to us – whether we are seven or seventy. No one tried to tell me all the facts about the painting. No one rushed me away. This painting alone met me that day, met me for life. How I remember! I can remember thinking to myself, „Ah, this is what kindergarten painting is to lead to!“ Aloud I added, with a sigh my mother still remembers, „Aahhh. If only I had enough paint, this is what I`d do someday.“ This is a perfect example of Charlotte Mason`s theory and work – a child in direct contact with an original rich resource. In response a child`s soul expands, and the idea of what he or she can achieve also expands. Such an experience truly brings a joyous, soaring freedom for mind and soul, fires the imagination, and gives ideas inwardly to fuel later motivation. This kind of experience is what has to come first.“

Looduse tundma õppimiseks tehakse retki lähemale või kaugemale loodusesse, kasvõi linnas tänava ääres kasvava puu juurde. Lapsel lastakse ise loodust uurida ja valida midagi või kedagi joonistamiseks või maalimiseks. Looduse joonistused ja maalid kogutakse kokku looduse raamatuks ja iga joonistuse juurde võib kirjutada kujutatu nime, aja, millal seda nähti ja muid olulisena tunduvaid kommentaare.

John LaFarge, Study of Pink Hollyhocks in Sunlight, from Nature, 1879. Pildi allikas.

Grammatikat hakatakse eraldi õppima umbes 10. aastaselt.

Tunnid kestavad alguses 10-20 minutit, suuremate lastega 20-30 minutit. CM peab oluliseks, et kogu õpe toimub lapse parima tähelepanu ja keskendumisvõimega ja lapse tähelepanu üldiselt kauemaks ei jätku. Koolipäev peaks lõppema hiljemalt kella üheks, v.a. keskkooli õpilastel, kel kulub rohkem aega formaalsele õppimisele. Lastel peab olema külluslikult aega vabalt mängimiseks, fantaasiaks, õues liikumiseks, loetud raamatute läbi mängimiseks ja etendamiseks, kodusteks töödeks, oma vabadeks kunsti-, käsitöö- ja muudeks projektideks, pilli harjutamiseks jms.

CM õppes ei ole hindeid. Kodutöid ei anta kuni 13. eluaastani ka koolis käivatele lastele.

“Soapbubbles-SteveEF” by Steve Ford Elliott – More bubbles. Pildi allikas.

Netis

Http://Amblesideonline.org – kõige täpsem ja põhjalikum allikas alustajale. Seal on tasuta üleval kõik CM originaalraamatud koduõppest, tasuta täielik õppekava keskkooli lõpuni, CM rajatud ajakirja Parents` Review artiklid ja palju muid materjale.

Õppekava on seal väga hea, kuid see saab ikkagi olla ainult aluseks oma perele sobivaima kava koostamisel. Eriti Eestis on vaja arvestada, et netis leitavad inglise keelsed kavad tuginevad teise riigi ajaloolistele ja kultuurilistele rõhuasetustele ja soovitatavad raamatud on kõik inglise keeles. Oma õppekava koostades tuleks lähtuda oma pere, kogukonna, maakonna, riigi, kontidendi võimalustest, kultuurist ja ajaloost ning tugineda oma lapse annetele, huvidele, pere elukeskkonnale ja oma arusaamisele valitud koduõppe lähenemisest, mis väljendub loomuliku eluviisina. Lisaks tuleks arvestada Eesti riikliku õppekavaga. Tsitaat amblesideonline.org lehelt:

„But this curriculum is only one tool and was never intended to replace a parent’s understanding of the principles behind a CM education, what its goals are, how it works. Curriculum is only part of the picture. Without the understanding of Charlotte Mason’s vision, even a curriculum like Ambleside Online won’t give your children a CM education. It will just be another booklist, a collection of texts and subjects to mark off a checklist.“

https://simplycharlottemason.com/ on rohkem raamatute müümisele orienteeritud leht, kuid ka seal on palju väärtuslikke materjale. Selle lehe pidaja Sonya Shaferi videod on youtube`s kõige täpsem infoallikas CM lähenemise üksikasjadest. Minu esimesed kokkupuuted CM lähenemisega toimusid Sonya e-raamatute kaudu, mida ta oma lehel jagas.

https://simplycharlottemason.com/planning/curriculum-guide/ – oma CM õppekava koostamise juhend

https://simplycharlottemason.com/what-is-the-charlotte-mason-method/ CM lähenemise tutvustus, sh video, miks Sonya ise CM lähenemise valis

Minu lemmikblog CM teemal http://joyouslessons.blogspot.com/ Seal tasub ennast tundideks arhiividesse lugema unustada ja inspireerivaid postitusi omale salvestada. Kommentaarid selles blogis on samuti alati väärt lugemist.

Sealt näiteks ajaloo õpetamise vahenditest http://joyouslessons.blogspot.com/2014/03/the-living-page-time-tools.html

ja keeleõppest kolmes osas

http://joyouslessons.blogspot.com/2013/07/learning-languages-charlotte-mason-way.html

http://joyouslessons.blogspot.com/2013/07/learning-languages-charlotte-mason-way_22.html

http://joyouslessons.blogspot.com/2013/08/learning-languages-charlotte-mason-way.html

CM Facebooki grupp https://www.facebook.com/groups/charlottemasonhomeschoolers/ – aktiivne rahvarohke grupp huvitavate sisuliste aruteludega. Failides on tohutu lingikogu, teemade kaupa sorteeritud, võiks olla kohustuslik tutvuda igale algajale CM vanemale.

Videod

Sonya Shafer on Narration – jutustamine, üks aluskomponente CM meetodis. Lühike ja oluline video.

https://www.youtube.com/watch?v=x21aQnmLC1A

Sample Narration Grade 3

Näide ette lugemisest ja jutustamisest ajaloos 3. klassi lastega koolis. Sarjas on näited ka teiste klassidega. Koolikeskkonnas on see kohmakas, kuid kodus saab sujuvamalt teha. Kuigi see video annab ettekujutuse, mida ette lugemine ja jutustamine tähendab, võiks seda võtta pigem näitena, kuidas mitte teha. Vead, mis kõige selgemalt silma hakkasid:

1. tekst on isegi õpetaja jaoks liiga keeruline, lastest rääkimata. CM järgi algab kool 6. aastaselt, seega need tüdrukud on ligikaudu 8.

2. lugemine ei ole laste jaoks ette valmistatud. CM järgi on lugema ja kirjutama õppimisel oluline, et lapsed ei oletaks kunagi uute sõnade kirjapilti ja hääldust, vaid näeksid seda õigel kujul. Enne keeruliste sõnadega teksti ette lugemist tuleks rasked sõnad ja nimed tahvlile või paberile välja kirjutada ja nende hääldust, kirjapilti ja tähendust lastele tutvustada. Vajadusel tuleks enne lugemist rääkida ka tekstis käsitletud sündmuste taustast ja siduda loetav varem lastele tuttava infoga. Näiteks, et need sündmused toimusid samal perioodil, kui tolles teises loetud raamatus. Nii on lapsel lihtsam teksti jälgida ja sisule keskenduda. Samamoodi tuleks etteütlused ette valmistada ja hoolitseda, et laps kõiki kasutatavaid sõnu tunneb ja oskab, nii et vead oleks haruldased. Etteütluse mõte ei ole vigade leidmine ja parandamine, vaid juba omandatu kontekstis kinnistamine.

3. korraga ette loetavad jupid on sellise võõrsõnade kontsentratsiooni juures laste tähelepanu jaoks liiga pikad. Lastele jääb tekstist peamiselt meelde, et oli palju imelikke nimesid.

4. kuigi seal on ainult kaks last, on ikkagi igal hetkel tajutav, et tegemist on kooliga ja lastel on igav.

Kahjuks ma ei leidnud ühtegi koduses keskkonnas toimunud videonäidet CM ettelugemisest. See peaks tegelikult olema hubane ja rõõmus tegevus, mitte formaalne. Jutustamise mõte ei ole täpselt tagasi öelda, mida kuulsid, vaid oma sõnadega ümber jutustada, nii et on näha, et laps kuuldust aru sai. On täiesti lubatav lisada vahele emotsionaalseid kommentaare ja tõlgendusi – see näitab, et laps mõtleb kaasa. Jutustamine on aluseks tulevasele kirjalikule tekstiloomele. Kui lapsed õpivad kirjutama, hakkavad nad alguses tegema lühikesi kirjalikke jutustusi kuuldud ja loetud tekstidest ning hiljem esseid jm omaloomingulisi tekste. Kirjutamine läheb oluliselt lihtsamini lastel, kes on harjunud jutustama ja juba enne kirjutama õppimist tähelepanu pöörama sellele, et kõik oluline öeldud sai. Lühikesed kirjalikud jutustused algavad kõige varem 3. klassis (kool algab 6. aastaselt, kuid kirjalike jutustustega võib ka alles 9. aastaselt alustada, 1 väike lõik korraga, kord nädalas).

Jessie Willcox Smith, A mother reads to her children, muinasjuturaamatu kaanelt 19. sajandi lõpust. Pildi allikas.

Videonäide lapse jutustusest

https://www.youtube.com/watch?v=aFGUPhd2AAE Ühtlasi ka näide, kuidas kodus saab edukalt õpetada lapsi, kes koolis tõenäoliselt peaks päevast päeva kuulama käsklusi vaikselt paigal istuda.

Näide laste jutustustest ema poolt kirja panduna

http://joyouslessons.blogspot.com/2015/02/third-grade-in-our-home-exams-term-2.html Siin saab näha kahe 3. klassi lapse jutustatud varianti samadel teemadel. Laste jutustused on isikupärased ja ei tohiks nõuda kõigilt sama jutu tagasi rääkimist.

Näide ühe pere kirjaliku jutustamise protsessist

http://www.charlottemasonhelp.com/2009/07/yes-there-is-time-to-correct-written.html

Selles näites ema kirjutab, et aegajalt parandab lapse valesti kirjutatud sõnu punase pastakaga ja aegajalt ei too valesti kirjutatut üldse välja. Rangelt CM järgi ei tohiks lasta valel kirjapildil kunagi kinnistuda, mida selle esile toomine või teksti sisse jätmine teeb. See tekitab olukorra, kus ka täiskasvanud inimesed ei ole kindlad, kuidas mõnda sõna kirjutada, sest nad on näinud seda mitut moodi kirjutatuna. Valesti kirjutatud sõna lapse tekstis tuleks kinni katta ja kirjutada õigesti. Kui laps kirjutab ema/õpetaja silma all ja on näha, et ta ei tea mõne sõna täpset kirjapilti, siis tuleks talle näidata, mitte lasta valesti kirjutada. Selle kohta vaata allpool videot Prepared Dictation. Muus osas väga praktiline näide. Praktikas teevad ilmselt väga vähesed, kui üldse keegi, koduõppes kõike täpselt nii nagu CM tegi või ütles ja kohandavad tema ideid endale sobivamaks, kuid uue lähenemisega tutvudes on oluline teada, kuidas algselt mõeldud oli, et oleks võimalik kaasa mõelda ja oma kohandamisi kuhugi toetada.

Näide elulise sündmuse jutustamisest

http://charlottemasonhome.com/charlotte-mason-the-method/narration/sample-narration-earthquake/

Artiklikogu CM jutustamisest praktiliste näpunäidete ja CM tsitaatidega

http://www.charlottemasonhelp.com/2009/07/narration.html

Prepared Dictation Explained

Etteütlus CM moodi (erinev tavapärasest). Etteütlusega alustatakse u. 10. aastaselt ja enne etteütlust tuleks hoolitseda, et laps kõiki kasutatud sõnu tunneb ja oskab.

Charlotte Mason Picture Study Demonstration – kuidas aidata lapsel maale tundma õppida

https://www.youtube.com/watch?v=NNcl4E2ifC8 Üsna praktiline demo. Lisaks lastakse CM lähenemises lapsel vaadatud maale peast joonistada. Kunsti- ja muusikaõpetuse ülevaade ühe pere teises klassis: http://joyouslessons.blogspot.com/2014/05/second-grade-in-our-home-fine-arts.html

Ühe ema põhjused CM meetodi valimiseks, võrdlus mõnede teiste meetoditega. Ei ole puhtalt CM, eklektiline https://www.youtube.com/watch?v=5Ei69tqV4YE

Day in the life of homeschooling Charlotte Mason method (6&4 year olds) – üks päev CM peres. Lapsed on alles väikesed ja palju praktilist ei näe, kuid midagi ikka.

1. osa

2. osa

3. osa

Raamatud

CM enda raamatute sari on netis http://amblesideonline.org/CM/toc.html ja saab ka tellida paberraamatuna amazonist ja mujalt. Krisos kõiki eksemplare ei ole. Neid olen mina ainult sirvinud netis ja jupiti välja printinud, sest mulle ei meeldi ekraanilt pikalt lugeda. Ootan esimeste CM oma raamatute saabumist, kui nad läbi pole müüdud. Kuulujutu järgi antakse kogu sari varsti uuesti välja.

Karen Andreola, „A Charlotte Mason Companion“ on minu hinnangul algajale kõige parem raamat alustamiseks. Väga põhjalik, lihtne lugeda, isikliku lähenemisega.

Karen Andreola, „Pocketful of Pinecones. Nature Study with the Gentle Art of Learning“ ja „Lessons at Blackberry Inn. Adventures with the Gentle Art of Learning“ on ema päeviku vormis ilukirjanduslik lugu ühe pere elust CM koduõppega. Soe, armas, kodune, kiire lugemine. Sisaldab viiteid raamatutele, mida lugeda, ideid maalide ja loodusega tutvumiseks, toiduretsepte, väikse küla intriige. Nagu lasteraamat täiskasvanutele:) Autori poeg, kes illustreeris Blackberry Inn`i osa, joonistas pildid ilma raamatut ise lugemata, sest see oli tema jaoks „far too domestic.“

Tsitaat Blackberry raamatu algusest:

„I believe an author of children`s fiction has a duty to describe the world as it ought to be, as it can be. You might be thinking, „But this is a book for grown-ups, isn`t it?“ Yes, it is. And in it I aim to demonstrate that the „idyllic principle“ is also applicable to stories for grown-ups. For all fiction is useful chiefly to animate truth, to inspire some noble aim of sweet spirit. Therefore, it is for your enrichment that I have created scenes of faith, hope, patience, industry, trust, generosity, hospitality, parental love, and the love between a married man and woman – all of which are meant to quicken your heart. But please don`t take the story too seriously. If you find anything silly, feel free to laugh. Laughter is medicine with good side effects.“

Karen Andreola ja tema mees olid need, kes andsid CM originaalraamatud uuesti välja ja panid aluse CM lähenemise levikule tänapäeva Ameerikas. Karen oli seotud ka Amblesideonline.org lehe loomisega. Karen ise aga tutvus CM ideedega Susan Schaeffer Macaulay raamatu kaudu.

Susan Schaeffer Macaulay „For the Children`s Sake. Foundations of Education for Home and School“ on mõnede amazoni kommentaatorite hinnangul kõige parem raamat, mis koduõppest on kirjutatud. Minu lemmikute hulka see siiski ei kuulu. See on väga hea raamat CM ideedega tutvumiseks ja sel ei ole midagi viga, lihtsalt minu meelest teised siin loetletud on veel paremad. See on kindlasti maitse asi:)

Tema „For the Family`s Sake. The Value of Home In Everyone`s Life“ kuulub küll minu lemmikraamatute hulka kodu ja pere teemal. Siin on vähem juttu koduõppest ja rohkem pere ja kodu toimimisest, sõltumata valitud hariduslikust teest. Ta alustab oma raamatut vestlusena Charlotte Masoniga, kelle jaoks üks olulisemaid asju elus oli kodu. (Kõrvalepõikena, Susani emal on väga hea raamat: Edith Schaeffer, „The Hidden Art of Homemaking“. Tema isa Francis A. Schaeffer`it on isegi eesti keelde tõlgitud.)

CM lähenemises on väga olulisel kohal usk. Teoreetiliselt on võimalik tema hariduslikke põhimõtteid kasutada ka ilma usule tähelepanu pööramata (ja kindlasti on seda tehtud), kuid see oleks väga kohmakas. Soovitatud kirjandust koduõppes kasutades juhtub ilmselt varem või hiljem ka ilma sellest rääkimata, et lapsel kujuneb oma usk, mis on tõenäoliselt kristliku suunaga. Nii Charlotte, Karen kui Susan on väga sügavalt usklikud, Kareni ja Susani abikaasad ning Susani isa on/olid jutlustajad. Teistes raamatutes kajastub see ehk vähemal määral, kuid „For the Family`s Sake“ on küll selline raamat, mis puhtpraktiliste nõuannete osas on rakendatav kõigile peredele, kuid tausta osas kardetavasti raske lugeda ateistidele. TJEd on samuti väga raske rakendada ilma usulise küljega arvestamata.

Elaine Cooper, „When Children Love to Learn. A Practical Application of Charlotte Mason`s Philosophy for Today“ – Tõenäoliselt kõige korrektsem allikas CM meetodi üksikasjadega tutvumiseks peale CM enda raamatute. On koolikeskne, kuid kasutatav ja kohendatav ka kodus. Õpetajate kirjutatud.

Raamatud, mida ma ei ole veel lugenud:

Amy Wilson-Carmichael, „Lotus Buds“

Amy tegutses Indias umbes samal ajal, kui CM tegutses Inglismaal. Tema raamat on igapäevaelust lastega, kes olid olnud beebist peale määratud templiprostituutideks saama ja kelle ta omale kasvatada võttis. Amy oli kuulnud CM ideedest laste kasvatamisel ja saatis ühe oma kasvataja tema juurde õppima.

Laurie Bestvater, „The Living Page: Keeping Notebooks with Charlotte Mason“

Karen Glass, „Consider This: Charlotte Mason and the Classical Tradition“

Anna Botsford Comstock, „Handbook of Nature Study“

Catherine Levison, „A Charlotte Mason Education: A Home Schooling How-To Manual“

Deborah Taylor-Hough kogumikud CM väljavõtetega

Nägin kunagi netis raamatut CM koduõppest suurtes peredes. Praegu ma seda üles ei leidnud. Paistab, et internetikogukonna üldise arvamuse järgi CM lähenemine suurtes peredes ei toimi. Üks artikkel vastupidise kogemusega on http://afterthoughtsblog.net/2014/10/myth-cm-wont-work-for-large-family.html Ja siin korduvalt viidatud Joyouslessons.blogspot.com pidajal Celestel on 7 last. Võib küll öelda, et kuna tal on praeguseks ainult kaks vanemat kooliealised, siis ta ei tee suurele perele koduõpet, kuid ma leian, et teha seitsmele eri vanuses lapsele koduõpet ei ole kuidagi raskem kui teha kahe lapsega koduõpet samal ajal, kui viis väiksemat ümber jooksevad ja seljas ripuvad, eriti CM lähenemisega, kus on algusest peale pandud alus laste tugevate harjumuste kujundamisega ja suuremad on juba iseseisvamad. Igal juhul eeldavad mõlemad variandid vanema organiseeritust, kannatlikku meelt ja koduõppe eluliselt oluliseks pidamist.

“Children reading The Grinch” by scbailey Pildi allikas.

The post Koduõpe Charlotte Masoni moodi appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues