Tehisintellekti kasutamine on tekitanud palju poleemikat ja toonud kaasa nii enneaegset vaimustust kui põhjendamata hirme. Kirjutan veidi lähemalt konkreetselt Chat GPT ja tavakasutaja kontekstis, millele pöörata tähelepanu, et kaitsta oma privaatsust, käituda vastutustundlikult, säilitada isiklik mõtlemisvõime ning saada keelemudelilt selliseid vastuseid, mis mingilgi määral sellele kulutatud ressursse õigustaks. Põgusalt tuleb juttu ka sellest, kas tehisintellekt haarab inimeste töökohti omale. Alustan privaatsusest, seejärel põikan tulevikuväljavaadete juurde, jätkan otstarbeka ja vastutustundliku kasutusega ning lõpetan efektiivsuse ja oma mõtlemisvõime säilitamisega.
Privaatsus
Ära kunagi jaga tehisintellektiga ega mujal avalikus veebis oma isiklikke andmeid ega midagi sellist, mida valedes kätes on võimalik Sinu vastu kasutada. Ära anna tehisintellektile ligipääsu oma pangakontole, kodulehele, isikukoodile, ettevõtte konfidentsiaalsele infole, terviseandmetele, aadressile, telefoninumbrile, palganumbritele jne. Ära säilita tehisintellektis oma vestluste ajalugu. Salvesta vajalikud materjalid omale arvutisse ja kustuta keelemudelist kohe peale vestluse lõpetamist. Arvestada tuleb, et isegi pärast kustutamist säilitab süsteem vestlusi tegelikult veel 30 päeva. Märgi sätetes, et ei luba oma vestlusi keelemudeli treenimiseks kasutada. Kui lased näiteks CV-d kohendada, siis eemalda enne kõik isiklikud andmed.
Tehisintellekt ei ole iseseisev mõtlev olend ja ei saa seega olla loomu poolest kuritahtlik, kuid see on tööriist, mille on välja töötanud ja mida kujundavad ning rakendavad oma huvides erinevate motiividega inimesed. Tehisintellekti arendavad tulu teenimisele suunatud ettevõtted, kes on huvitatud võimalikult suure kasumi teenimisest lähemas või kaugemas tulevikus. Samuti on keelemudelid suhteliselt lihtsasti kasutatavad andmete häkkimisel.
Oluline on arvestada, et kõike, mida keegi keelemudelile avaldanud on, võidakse kasutada mudelite edasisel treenimisel ning hiljem võib kõrvalistel isikutel olla võimalik seda privaatset või konfidentsiaalset infot nii tahtlikult kui kogemata mudelist kätte saada. Mitmete ettevõtete, sh näiteks Samsungi, konfidentsiaalne info on Chat GPT kaudu välja lekkinud. Nende kohta saad lähemalt lugeda, otsides märksõnaga “Chat GPT leaks”.
Chat GPT arendaja OpenAI tegevjuht Sam Altman on otse öelnud, et Chat GPT-s ei kehti konfidentsiaalsus. (Siin kuni 2:24 on Altmani enda lõik, edasi teiste arutelu. Terviklik 1,5 h intervjuu on siin, seda ma ei ole läbi vaadanud, ainult sirvisin.) Kui inimene läheb terapeudi, arsti või nõustaja juurde, siis üldiselt võib ta eeldada, et kohtumisel räägitu on konfidentsiaalne (igaks juhuks tuleks ikkagi üle kinnitada), kuid Chat GPT-d terapeudi või mis tahes valdkonna nõustajana kasutades ei ole alust eeldada vähimatki konfidentsiaalsust sõltumata sellest, kas tegemist on tasuta või tasulise versiooniga. Automaatselt eeldab Chat GPT süsteem, et kõike, mida öeldakse, võib kasutada mudeli treenimiseks. Treenimisel kasutamisest keeldumine on vaja sätetes eraldi märkida. Detailsemalt saab erinevate Chat GPT pakettide privaatsuse astmete ja reguleerimise kohta 2026. aasta oktoobri alguse seisuga lugeda siin.
Lisaks otse keelemudelile avaldatud andmetele otsivad mudelid infot sisuliselt kogu veebist ning ühendavad detaile, mis algselt igaüks eraldi ei kujutanud endast privaatsuse riski. Seetõttu on tähtis pöörata oma jagatavale infole tähelepanu mitte ainult tehisintellektiga suheldes, vaid kogu oma veebikäitumises, sh sotsiaalmeedia gruppides. Sotsiaalmeediaplatvormid on samuti keelemudelite treeninguplats, kust andmeid ja mustreid ammutatakse.
Sageli tundub inimestele, et kui nad näiteks Facebooki grupis kellegagi sõbralikult jutu peale saavad, siis ülejäänud tuhandeid liikmeid seal grupis justkui ei eksisteerikski ja vestlus kaoks pärast nende arvuti sulgemist. Tegelikult jäävad vestlused alles ka siis, kui kasutaja on ammu oma konto eemaldanud ja keskkonnast lahkunud ning igal ajal võivad neid vestlusi lugeda vestlejate teadmata ka suletud gruppi sattunud tööandjad, naabrid, sugulased, ekskaasad, ametnikud või kes iganes, kellega nad ei oleks jagatud infot ise valinud jagada.
Samamoodi tundub inimestele Chat GPT-ga suheldes vahel, nagu räägiks nad privaatselt näost näkku päris inimesega ja eeldavad, et vestlus jääb nende vahele. Leidub juba juhtumeid, kus keegi on Chat GPT-ga abiellunud, sest keelemudel jätab nii mõistva mulje nagu unistuste abikaasa, kes kunagi vastu ei vaidle ja kõiges ainult tunnustab ja innustab. Kui tundub, et vestlus hakkab liiga isiklikku tooni võtma, siis tuleb endale meelde tuletada, et räägid masinaga, millel ei ole tundeid, mis ei saa tegelikult Sinust inimlikult aru ja mille peamine eesmärk on toota teksti, mis saavutaks just Sinu heakskiidu. Selline tekst ei ole tingimata see, mida Sul parajasti vaja on.
Tulevikuväljavaated
Kõik eelnev ei tähenda siiski, nagu tuleks püüda vältida igasugust kontakti tehisintellekti või keelemudelite või laiemalt internetiga. Igasuguses veebikasutuses, sh keelemudelite kasutuses, tuleb hinnata olukorda ja valitud keskkonna otstarbekust eesmärgist lähtuvalt ning kohandada oma käitumist vastavalt.
Põhimõtteliselt ilmselt on olemas töid, mida on võimalik ka tulevikus teha, keeldudes täielikult igasugusest kokkupuutest tehisintellektiga, kuid nende võimaluste vähesus piirab elu asjatult. Kui Sa otsustad, et Sa mitte mingil juhul ei tee tehisintellektiga mingit tegemist, siis tehisintellekt ei võta Su tööd üle, kuid tõenäoliselt antakse see kellelegi, kes on valmis ja suuteline kaasaegseid töövahendeid kasutama. See ei tähenda, et on vaja kasutada kõiki võimalusi kõigis valdkondades, vaid et kui Sinu valdkonnas on või tekib tehisintellekti toel pakutav tööriist, mis päriselt aitab tööd paremini ja lihtsamini teha, siis on kasulik õppida seda kasutama. Samas on oluline hoiduda oma aja ja elu raiskamisest mõttetutele või tulemust kasinamaks muutvatele ja aju närvutavatele tehisintellekti kasutusviisidele.
Mulle sümpatiseerib arvutiteadlase ja ka eesti keelde tõlgitud raamatu “Süvenemine” (Deep Work) autori Cal Newporti lähenemine tehisintellekti poleemikas. Ta on avaldanud YouTube’is mitmeid taskuhäälinguepisoode, milles käsitleb hiljutisi tehisintellekti valdkonna uudiseid. Tema hinnangul on väited, nagu oleks suurettevõtted vallandanud tuhandeid inimesi seetõttu, et tehisintellekt on inimeste töö üle võtnud, väljamõeldud õigustus, mille taha varjata asjaolu, et ettevõtted olid varem värvanud liiga palju töötajaid. Newporti sõnul ei ole tehisintellekt praegu ja ei olnud kindlasti paar aastat tagasi vallandamiste laine ajal suuteline inimesi asendama ning reaalelus ei kasuta programmeerijad tehisintellekti sellisel “annan ülesande, kõnnin minema ja mõne tunni pärast võtan valmis töö vastu” moel, nagu tehisintellekti poolt põhjustatava maailmalõpu kuulutajad väidavad.
Alustuseks soovitan vaadata näiteks neid kolme episoodi:
Cal Newport, An Insider’s Guide to AI Doom avaldati 1. oktoobril ja siin tutvustab Newport kolme lähenemist, mida tehisintellektialastes vaidlustes, ettepanekutes ja ohtude ning väljavaadete käsitlustes kohata võib: maailmalõpukuulutajad, kiirendajad ja tsentristid. Ta toob näiteid, kes millisesse gruppi kuuluvad ning millised on iga grupi filosoofilised ja ajaloolised tagamaad ning omavahelised seosed. Näiteks toob ta välja, et üllataval kombel kuuluvad keelemudelite arendajad Open AI ja Anthropic maailmalõpukuulutajate hulka ning püüavad selle taha peita oma isiklikust vastutusest loobumist.
Märgin juurde, et kuigi näiteks Sam Altman on korduvalt sõna võtnud väidetega, nagu kaasneks tehisintellektiga kolossaalsed ohud ja et Chat GPT areng on kontrolli alt väljumas, ning kuulutas aasta enne Chat GPT rajamist, et tõenäoliselt toob tehisintellekt kaasa maailma lõpu, ei ole Altman kordagi viidanud võimalusele Open AI sulgeda või maha müüa, vaid on keeldunud ettevõtet müümast ja arendab oma justkui Frankensteini hoogsalt edasi. Kui Altman märgib intervjuus, et tema enda loodud ja arendatud toote puhul on konfidentsiaalsuse olukord tõesti halb ja mudeli arengu kiirus käib tal endal juba üle pea ja on täiesti arusaadav, miks inimesed ei taha Chat GPT-d kasutada, ja et on tõesti väga vaja kehtestada konfidentsiaalsuse piirang, siis mitte kusagilt ei loe tema jutust välja, justkui oleks tal arusaamine asjaolust, et ta räägib oma firmast ja oma tootest, mille loomise ja arendamise eest, sh konfidentsiaalsuse osas, lasub vastutus ja on suutlikkus temal endal.
Cal Newport, Do Managers Actually Understand AI? (I’m Not So Sure.) Siin selgitab Newport, et väited, nagu oleks suurettevõtted vallandanud tuhandete kaupa töötajaid tehisintellekti tõttu, on vaid väljamõeldud õigustus Covidi-aegse liigse värbamise parandamiseks ning endast sealjuures tähtsama mulje jätmiseks. Samuti selgitab ta, kuidas programmeerijad tegelikult tehisintellekti oma töös kasutavad ja et see ei tee iseseisvalt mitte midagi. Lisaks märgib ta, et vastupidiselt hirmu levitamise väidetele, nagu oleks tehisintellekti areng viimasel ajal oluliselt kiirenenud ja hallatavuse piiridest väljumas, on areng hoopis aeglustunud.
Cal Newport, The AI Resistance is Forming Selles intervjuus arutlevad Newport ja kirjanik Brad Stulberg tehisintellekti paljude aju närvutavate, inimese olemust pisendavate ja aega tühja tegutsemisega täitvate kasutusviiside üle, säilitades siiski avatuse potentsiaalselt kasulikele funktsioonidele.
Vastutustundlikkus ja otstarbekus
Enne keelemudeli kasutamist on esiteks vaja eristada, mis on üldse väärt selle poole pöördumist. Arvestades, et otsingumootorite käigus hoidmine kulutab oluliselt vähem elektrit ja vett kui tehisintellekt ning nende abil saab lihtsatele küsimustele sama sisuka vastuse koos viidete ning edasi uurimiseks sobivate linkidega, on mõistlik enamikul juhtudel eelistada otsingumootorit. Ise olen väga rahul Google’i lahendusega, kus küsimusele antakse väike kokkuvõttev vastus, kuid samas ka kõik otsingumootorilt oodatavad lingid, mida ise soovi korral lähemalt vaadata saab.
Tehisintellekti suuremat ressursikulu ning ühtlasi suuremat privaatsusriski ei õigusta minu hinnangul näiteks retseptide, sõnaseletuste, asutuste lahtiolekuaegade, tänavakaartide jms pudi-padi küsimine, mida saab edukalt leida tavalise otsingumootoriga. Samuti ei ole mõtet tehisintellekti avada ühelauseliste küsimuste esitamiseks ega selliste küsimustega, millele tahad tegelikult erinevate inimeste vastuseid. Väga kahju oleks, kui inimestevahelised vestlused väheneks ja tühjeneks seetõttu, et “seda oleks saanud ju tehisintellektilt küsida, mis Sa tüütad teisi”…
Tehisintellekti kui vestluspartneri kasutamine on õigustatud olukordades, kus sellelt on võimalik saada midagi, mida muidu saaks tippspetsialistilt, kelle konsultatsioon maksab palju raha, mida paraku ei ole kulutada. Samuti olukordades, kus see aitab suures andme- või infohulgas korda luua.
Efektiivsus
Oluline on arvestada, et kogu saadud nõu on vaja üle kontrollida, sest keelemudelid kipuvad “hallutsineerima” ehk esitama enesekindlalt infot, mis ei vasta tõele, sealhulgas tootma viiteid, mida ei ole tegelikult olemas. Vahel öeldakse, et sisendit andes ütle keelemudelile, et ära hallutsineeri või toetu ainult tõestele allikatele vms, kuid sellest ei ole abi. Keelemudel ei ole inimene, sel ei ole tõe ja vale taju, see toodab ainult teksti ja püüab sealjuures iga hinna eest jätta autoriteetse kõigeteadja muljet.
Muus osas soovitatakse suurepärase tulemuse saavutamiseks anda tehisintellektile kindel roll, näiteks öelda, et oled 30-aastase kogemusega kõrgelt hinnatud ekspert X valdkonnas. Samuti võib ette öelda, milliste autorite töid tehisintellekt oma nõuannetes eriti arvesse võtaks või kelle “õpilane” ta olnud on.
Kuid sealjuures jäetakse vahel tähelepanuta, et ainult tehisintellektile rolli andmisest ei piisa, selle rolliga peab kokku sobima ka kasutaja enda käitumine. Kujuta ette, et Sulle langes sülle ootamatu varandus ja nüüd on Sul võimalik palgata kõige kallim ja kuulsam konsultant selles valdkonnas, mis Sulle muret teeb. Kas Sa kirjutad talle midagi stiilis “Mul on probleem X-iga, olen mitu kuud jännanud, aga kuidagi ei edene. Ei tea ise ka, milles asi on, muresid on veel teisigi. Äkki saate selle veebi teel ära lahendada?”
Kui sisend on ebamäärane ja laialivalguv, siis ei ole kuigi tõenäoline, et lahendus tegelikule probleemile vastab, ning spetsialist ei tee nii vähese infoga midagi. Kui me teame, et meil avaneb haruldane võimalus rääkida tõelise spetsialistiga oma probleemist, siis eeldatavasti me kulutame enne vestlust aega sellele, et mõelda oma probleem nii põhjalikult läbi kui võimalik ja sõnastada täpselt, milles probleem seisneb, kui kaua see on eksisteerinud, milles see väljendub, mida me oleme siiani teinud, et seda lahendada, millised on olnud tulemused, mida oleme veel kaalunud, millised muud muutused on enne probleemi tekkimist toimunud jne. Kõike seda ei mõtle me läbi mitte spetsialistiga rääkimiseks eraldatud piiratud ajal, vaid enne, et vestluse ajast maksimaalselt kasu saada.
Kui me eeldame, et tehisintellekt võiks meile anda päriselt kvaliteetseid vastuseid, mis meie probleeme lahendavad ja elu paremaks muudavad, siis on oluline, et me ise käituksime tehisintellektile küsimusi esitades samamoodi, nagu suhtleks me spetsialistiga, arvestades sealjuures privaatsuse puudumisega. Samamoodi nagu me ei hakka selle poole tunni jooksul, mis meil spetsialisti juures on, alles mõtlema, et milles siis probleem seisneb, on mõistlik ka tehisintellektile antav sisend eelnevalt valmis kirjutada.
Mina koostan struktureeritud tekstifaili, mis näeb välja nagu terviklik kiri spetsialistile, ja sisestan selle küsimuse kasti. Üldiselt on see kiri vähemalt lehekülg pikk, kui mitte pikem. Sellise kirja koostamine võib võtta tunni või kaks või isegi mitu päeva mõtete kogumist, kuid tulemus on täiesti teine maailm võrreldes paari lausega esitatud sisenditega. Lisaks ennetab see Chat GPT nimega kooskõlas olevat lobapidamatust, mis avaldub kohe, kui küsimuse kastist midagigi avaldatud saab, ja katkestab mõtte peale tulvava infoga.
Näiteks lasin hiljuti Chat GPT-l oma CV-d analüüsida, sest mu senine töö lõppes ja otsin uusi väljakutseid. Enne Chat GPT avamist koostasin faili, kus olid pöördumine ja Chatile antud ülesanne, lühiülevaade, mida ja mille jaoks ma allpool lisan, töökuulutus, mida kaalusin, minu ise koostatud väga põhjalik CV ilma isiklike andmeteta ning lisamaterjal, mida oleks võimalik kaaskirjas kasutada. Chat GPT vastus andis kaaskirjaks aluse, mille ma algusest lõpuni ise ümber kirjutasin, sest masina toodang ei ole kunagi sama mis minu enda looming, kuid see aitab nii ennast kui oma võimalusi näha värske pilguga ning võib sõltuvalt sisendi kvaliteedist anda väga tugeva alguspunkti, millelt edasi liikuda. Varem olen saanud Chat GPT-lt mõned isiklikud pikaajalised tegevuskavad konkreetsetel teemadel ja minu hinnangul on nende kvaliteet olnud võrreldav millegagi, mille võiks saada umbes 500-eurose nõustamise või kursuse tulemusel.
Kuidas säilitada oma mõtlemisvõimet
Eelkõige ise mõeldes ja mitte lastes masinal enda eest mõelda. Tehisintellekti saab edukalt kasutada suure infohulga läbi töötamiseks, kuid info adekvaatsuse hindamine, järelduste tegemine, otsustamine ja lõpliku teksti kirjutamine peaksid jääma Su enda ülesanneteks. Mingi suurema kirjatöö tegemisel tehisintellekti abi kasutades võib küsida, mida selles valdkonnas on leitud, ning seejärel kõik kasulikuna paistvad allikad üle vaadata, neist leitud märksõnadega veel uusi allikaid otsida ja oma tekst ise valmis kirjutada.
On leitud, et sotsiaalmeediast kogutud info alusel treenitud keelemudelite “kognitiivne võimekus” langeb – ära siis Sinagi inimesena piira ennast sotsiaalmeedia ja tehisintellekti dieediga, vaid toida ja treeni oma aju sisukate ja väljakutset esitavate raamatute, pikkade arutlevate artiklite, mitmekülgsete taskuhäälingute ja saadete ning reaalsete üks ühele vestlustega. Õpi võõrkeeli, omanda uusi oskusi, maga hästi ja piisavalt, liigu väljas, imesta, rõõmusta, loo ja ületa sihipäraselt raskusi. Väga heade raamatute soovitusi jagan siin lähinädalatel mitmeid.
