Kui soovite samuti oma uudistetarbimise eksperimenti läbi viia
Esiteks on võimalik kohe otsustada oma uudistetarbimist oluliselt piirata või senist kasinat tarbimist hoopis laiendada pikkade kvaliteetartiklite abil. Kui soovite põhjalikumalt oma isiklikku tarbimist uurida ja kujundada, siis allpool on selleks mõned soovitused.

Kaardistage uudistekanalid, mida jälgite, sh ajalehtede paber- ja veebiväljaanded, raadio- ja telesaated ning taskuhäälingud, mida teadlikult loete, kuulate, vaatate ja millele satute teiste soovituste või sotsiaalmeedia linkide kaudu. Hinnake igaühte selle alusel, kas nende lehtede külastamine mõjub teie jaoks konstruktiivselt ja ülesehitavalt ning aitab teil maailmas toimuvat paremini mõista või lõhkuvalt ja kurnavalt.

Mõned näited negatiivsetest reaktsioonidest lehe avamisel: tunnete, et vererõhk tõuseb, tähelepanu killustub, tekivad ja süvenevad elu häirivad hirmud ja vaenulikkusetunne inimeste suhtes, keda te ei tunne, mõtlete, et no seda mul küll ei olnud vaja teada, tekib küsimus, mida te artikliga lõpuni jõudes õigupoolest teada saite…

Küsige endalt, kas sellel lehel edastatakse klatši, laimu ja skandaale, esitletakse aluseta oletusi faktidena, jagatakse ilma teemasse süvenemata peamiselt uudisväärtuse mõttes kiiresti kokku klopsitud infokilde või läbimõeldud teemakäsitlusi ja analüüse, mis aitavad teil päriselt paremini orienteeruda küsimustes, mida te ise süvitsi ei tunne, kuid mida siiski oluliseks peate?

Millised kanalid võib selle hinnangu alusel edaspidi kõrvale jätta? Milliseid kanaleid olete mõelnud, et tahaks jälgida nende edastatava sisu kõrge kvaliteedi tõttu, kuid ei ole selleni jõudnud? Kelle analüüside ja teemakäsitluste kohta olete konkreetselt mõelnud, et temalt tahaks rohkem lugeda või kuulata? Kui sageli olete valmis eraldama aega kvaliteetse meediasisu tarbimisele?

Koostage esialgne plaan, katsetage seda 1-2 nädalat ja tehke käigu pealt kohandusi, kuni jõuate toimiva lahenduseni.

The post Eksperiment: kuidas konstruktiivselt uudiseid jälgida appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

The post Raamatud süvenemisest ja süvenemiseks: Sertillanges appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Privaatsus
Ära kunagi jaga tehisintellektiga ega mujal avalikus veebis oma isiklikke andmeid ega midagi sellist, mida valedes kätes on võimalik Sinu vastu kasutada. Ära anna tehisintellektile ligipääsu oma pangakontole, kodulehele, isikukoodile, ettevõtte konfidentsiaalsele infole, terviseandmetele, aadressile, telefoninumbrile, palganumbritele jne. Ära säilita tehisintellektis oma vestluste ajalugu. Salvesta vajalikud materjalid omale arvutisse ja kustuta keelemudelist kohe peale vestluse lõpetamist. Arvestada tuleb, et isegi pärast kustutamist säilitab süsteem vestlusi tegelikult veel 30 päeva. Märgi sätetes, et ei luba oma vestlusi keelemudeli treenimiseks kasutada. Kui lased näiteks CV-d kohendada, siis eemalda enne kõik isiklikud andmed.

Tehisintellekt ei ole iseseisev mõtlev olend ja ei saa seega olla loomu poolest kuritahtlik, kuid see on tööriist, mille on välja töötanud ja mida kujundavad ning rakendavad oma huvides erinevate motiividega inimesed. Tehisintellekti arendavad tulu teenimisele suunatud ettevõtted, kes on huvitatud võimalikult suure kasumi teenimisest lähemas või kaugemas tulevikus. Samuti on keelemudelid suhteliselt lihtsasti kasutatavad andmete häkkimisel.

Oluline on arvestada, et kõike, mida keegi keelemudelile avaldanud on, võidakse kasutada mudelite edasisel treenimisel ning hiljem võib kõrvalistel isikutel olla võimalik seda privaatset või konfidentsiaalset infot nii tahtlikult kui kogemata mudelist kätte saada. Mitmete ettevõtete, sh näiteks Samsungi, konfidentsiaalne info on Chat GPT kaudu välja lekkinud. Nende kohta saad lähemalt lugeda, otsides märksõnaga “Chat GPT leaks”.

Chat GPT arendaja OpenAI tegevjuht Sam Altman on otse öelnud, et Chat GPT-s ei kehti konfidentsiaalsus. (Siin kuni 2:24 on Altmani enda lõik, edasi teiste arutelu. Terviklik 1,5 h intervjuu on siin, seda ma ei ole läbi vaadanud, ainult sirvisin.) Kui inimene läheb terapeudi, arsti või nõustaja juurde, siis üldiselt võib ta eeldada, et kohtumisel räägitu on konfidentsiaalne (igaks juhuks tuleks ikkagi üle kinnitada), kuid Chat GPT-d terapeudi või mis tahes valdkonna nõustajana kasutades ei ole alust eeldada vähimatki konfidentsiaalsust sõltumata sellest, kas tegemist on tasuta või tasulise versiooniga. Automaatselt eeldab Chat GPT süsteem, et kõike, mida öeldakse, võib kasutada mudeli treenimiseks. Treenimisel kasutamisest keeldumine on vaja sätetes eraldi märkida. Detailsemalt saab erinevate Chat GPT pakettide privaatsuse astmete ja reguleerimise kohta 2026. aasta oktoobri alguse seisuga lugeda siin.

Lisaks otse keelemudelile avaldatud andmetele otsivad mudelid infot sisuliselt kogu veebist ning ühendavad detaile, mis algselt igaüks eraldi ei kujutanud endast privaatsuse riski. Seetõttu on tähtis pöörata oma jagatavale infole tähelepanu mitte ainult tehisintellektiga suheldes, vaid kogu oma veebikäitumises, sh sotsiaalmeedia gruppides. Sotsiaalmeediaplatvormid on samuti keelemudelite treeninguplats, kust andmeid ja mustreid ammutatakse.

Sageli tundub inimestele, et kui nad näiteks Facebooki grupis kellegagi sõbralikult jutu peale saavad, siis ülejäänud tuhandeid liikmeid seal grupis justkui ei eksisteerikski ja vestlus kaoks pärast nende arvuti sulgemist. Tegelikult jäävad vestlused alles ka siis, kui kasutaja on ammu oma konto eemaldanud ja keskkonnast lahkunud ning igal ajal võivad neid vestlusi lugeda vestlejate teadmata ka suletud gruppi sattunud tööandjad, naabrid, sugulased, ekskaasad, ametnikud või kes iganes, kellega nad ei oleks jagatud infot ise valinud jagada.

Samamoodi tundub inimestele Chat GPT-ga suheldes vahel, nagu räägiks nad privaatselt näost näkku päris inimesega ja eeldavad, et vestlus jääb nende vahele. Leidub juba juhtumeid, kus keegi on Chat GPT-ga abiellunud, sest keelemudel jätab nii mõistva mulje nagu unistuste abikaasa, kes kunagi vastu ei vaidle ja kõiges ainult tunnustab ja innustab. Kui tundub, et vestlus hakkab liiga isiklikku tooni võtma, siis tuleb endale meelde tuletada, et räägid masinaga, millel ei ole tundeid, mis ei saa tegelikult Sinust inimlikult aru ja mille peamine eesmärk on toota teksti, mis saavutaks just Sinu heakskiidu. Selline tekst ei ole tingimata see, mida Sul parajasti vaja on.

Tulevikuväljavaated
Kõik eelnev ei tähenda siiski, nagu tuleks püüda vältida igasugust kontakti tehisintellekti või keelemudelite või laiemalt internetiga. Igasuguses veebikasutuses, sh keelemudelite kasutuses, tuleb hinnata olukorda ja valitud keskkonna otstarbekust eesmärgist lähtuvalt ning kohandada oma käitumist vastavalt.

Põhimõtteliselt ilmselt on olemas töid, mida on võimalik ka tulevikus teha, keeldudes täielikult igasugusest kokkupuutest tehisintellektiga, kuid nende võimaluste vähesus piirab elu asjatult. Kui Sa otsustad, et Sa mitte mingil juhul ei tee tehisintellektiga mingit tegemist, siis tehisintellekt ei võta Su tööd üle, kuid tõenäoliselt antakse see kellelegi, kes on valmis ja suuteline kaasaegseid töövahendeid kasutama. See ei tähenda, et on vaja kasutada kõiki võimalusi kõigis valdkondades, vaid et kui Sinu valdkonnas on või tekib tehisintellekti toel pakutav tööriist, mis päriselt aitab tööd paremini ja lihtsamini teha, siis on kasulik õppida seda kasutama. Samas on oluline hoiduda oma aja ja elu raiskamisest mõttetutele või tulemust kasinamaks muutvatele ja aju närvutavatele tehisintellekti kasutusviisidele.

Mulle sümpatiseerib arvutiteadlase ja ka eesti keelde tõlgitud raamatu “Süvenemine” (Deep Work) autori Cal Newporti lähenemine tehisintellekti poleemikas. Ta on avaldanud YouTube’is mitmeid taskuhäälinguepisoode, milles käsitleb hiljutisi tehisintellekti valdkonna uudiseid. Tema hinnangul on väited, nagu oleks suurettevõtted vallandanud tuhandeid inimesi seetõttu, et tehisintellekt on inimeste töö üle võtnud, väljamõeldud õigustus, mille taha varjata asjaolu, et ettevõtted olid varem värvanud liiga palju töötajaid. Newporti sõnul ei ole tehisintellekt praegu ja ei olnud kindlasti paar aastat tagasi vallandamiste laine ajal suuteline inimesi asendama ning reaalelus ei kasuta programmeerijad tehisintellekti sellisel “annan ülesande, kõnnin minema ja mõne tunni pärast võtan valmis töö vastu” moel, nagu tehisintellekti poolt põhjustatava maailmalõpu kuulutajad väidavad.

Alustuseks soovitan vaadata näiteks neid kolme episoodi:
Cal Newport, An Insider’s Guide to AI Doom avaldati 1. oktoobril ja siin tutvustab Newport kolme lähenemist, mida tehisintellektialastes vaidlustes, ettepanekutes ja ohtude ning väljavaadete käsitlustes kohata võib: maailmalõpukuulutajad, kiirendajad ja tsentristid. Ta toob näiteid, kes millisesse gruppi kuuluvad ning millised on iga grupi filosoofilised ja ajaloolised tagamaad ning omavahelised seosed. Näiteks toob ta välja, et üllataval kombel kuuluvad keelemudelite arendajad Open AI ja Anthropic maailmalõpukuulutajate hulka ning püüavad selle taha peita oma isiklikust vastutusest loobumist.

Märgin juurde, et kuigi näiteks Sam Altman on korduvalt sõna võtnud väidetega, nagu kaasneks tehisintellektiga kolossaalsed ohud ja et Chat GPT areng on kontrolli alt väljumas, ning kuulutas aasta enne Chat GPT rajamist, et tõenäoliselt toob tehisintellekt kaasa maailma lõpu, ei ole Altman kordagi viidanud võimalusele Open AI sulgeda või maha müüa, vaid on keeldunud ettevõtet müümast ja arendab oma justkui Frankensteini hoogsalt edasi. Kui Altman märgib intervjuus, et tema enda loodud ja arendatud toote puhul on konfidentsiaalsuse olukord tõesti halb ja mudeli arengu kiirus käib tal endal juba üle pea ja on täiesti arusaadav, miks inimesed ei taha Chat GPT-d kasutada, ja et on tõesti väga vaja kehtestada konfidentsiaalsuse piirang, siis mitte kusagilt ei loe tema jutust välja, justkui oleks tal arusaamine asjaolust, et ta räägib oma firmast ja oma tootest, mille loomise ja arendamise eest, sh konfidentsiaalsuse osas, lasub vastutus ja on suutlikkus temal endal.

Cal Newport, Do Managers Actually Understand AI? (I’m Not So Sure.) Siin selgitab Newport, et väited, nagu oleks suurettevõtted vallandanud tuhandete kaupa töötajaid tehisintellekti tõttu, on vaid väljamõeldud õigustus Covidi-aegse liigse värbamise parandamiseks ning endast sealjuures tähtsama mulje jätmiseks. Samuti selgitab ta, kuidas programmeerijad tegelikult tehisintellekti oma töös kasutavad ja et see ei tee iseseisvalt mitte midagi. Lisaks märgib ta, et vastupidiselt hirmu levitamise väidetele, nagu oleks tehisintellekti areng viimasel ajal oluliselt kiirenenud ja hallatavuse piiridest väljumas, on areng hoopis aeglustunud.

Cal Newport, The AI Resistance is Forming Selles intervjuus arutlevad Newport ja kirjanik Brad Stulberg tehisintellekti paljude aju närvutavate, inimese olemust pisendavate ja aega tühja tegutsemisega täitvate kasutusviiside üle, säilitades siiski avatuse potentsiaalselt kasulikele funktsioonidele.

Vastutustundlikkus ja otstarbekus
Enne keelemudeli kasutamist on esiteks vaja eristada, mis on üldse väärt selle poole pöördumist. Arvestades, et otsingumootorite käigus hoidmine kulutab oluliselt vähem elektrit ja vett kui tehisintellekt ning nende abil saab lihtsatele küsimustele sama sisuka vastuse koos viidete ning edasi uurimiseks sobivate linkidega, on mõistlik enamikul juhtudel eelistada otsingumootorit. Ise olen väga rahul Google’i lahendusega, kus küsimusele antakse väike kokkuvõttev vastus, kuid samas ka kõik otsingumootorilt oodatavad lingid, mida ise soovi korral lähemalt vaadata saab.

Tehisintellekti suuremat ressursikulu ning ühtlasi suuremat privaatsusriski ei õigusta minu hinnangul näiteks retseptide, sõnaseletuste, asutuste lahtiolekuaegade, tänavakaartide jms pudi-padi küsimine, mida saab edukalt leida tavalise otsingumootoriga. Samuti ei ole mõtet tehisintellekti avada ühelauseliste küsimuste esitamiseks ega selliste küsimustega, millele tahad tegelikult erinevate inimeste vastuseid. Väga kahju oleks, kui inimestevahelised vestlused väheneks ja tühjeneks seetõttu, et “seda oleks saanud ju tehisintellektilt küsida, mis Sa tüütad teisi”…

Tehisintellekti kui vestluspartneri kasutamine on õigustatud olukordades, kus sellelt on võimalik saada midagi, mida muidu saaks tippspetsialistilt, kelle konsultatsioon maksab palju raha, mida paraku ei ole kulutada. Samuti olukordades, kus see aitab suures andme- või infohulgas korda luua.

Efektiivsus
Oluline on arvestada, et kogu saadud nõu on vaja üle kontrollida, sest keelemudelid kipuvad “hallutsineerima” ehk esitama enesekindlalt infot, mis ei vasta tõele, sealhulgas tootma viiteid, mida ei ole tegelikult olemas. Vahel öeldakse, et sisendit andes ütle keelemudelile, et ära hallutsineeri või toetu ainult tõestele allikatele vms, kuid sellest ei ole abi. Keelemudel ei ole inimene, sel ei ole tõe ja vale taju, see toodab ainult teksti ja püüab sealjuures iga hinna eest jätta autoriteetse kõigeteadja muljet.

Muus osas soovitatakse suurepärase tulemuse saavutamiseks anda tehisintellektile kindel roll, näiteks öelda, et oled 30-aastase kogemusega kõrgelt hinnatud ekspert X valdkonnas. Samuti võib ette öelda, milliste autorite töid tehisintellekt oma nõuannetes eriti arvesse võtaks või kelle “õpilane” ta olnud on.

Kuid sealjuures jäetakse vahel tähelepanuta, et ainult tehisintellektile rolli andmisest ei piisa, selle rolliga peab kokku sobima ka kasutaja enda käitumine. Kujuta ette, et Sulle langes sülle ootamatu varandus ja nüüd on Sul võimalik palgata kõige kallim ja kuulsam konsultant selles valdkonnas, mis Sulle muret teeb. Kas Sa kirjutad talle midagi stiilis “Mul on probleem X-iga, olen mitu kuud jännanud, aga kuidagi ei edene. Ei tea ise ka, milles asi on, muresid on veel teisigi. Äkki saate selle veebi teel ära lahendada?”

Kui sisend on ebamäärane ja laialivalguv, siis ei ole kuigi tõenäoline, et lahendus tegelikule probleemile vastab, ning spetsialist ei tee nii vähese infoga midagi. Kui me teame, et meil avaneb haruldane võimalus rääkida tõelise spetsialistiga oma probleemist, siis eeldatavasti me kulutame enne vestlust aega sellele, et mõelda oma probleem nii põhjalikult läbi kui võimalik ja sõnastada täpselt, milles probleem seisneb, kui kaua see on eksisteerinud, milles see väljendub, mida me oleme siiani teinud, et seda lahendada, millised on olnud tulemused, mida oleme veel kaalunud, millised muud muutused on enne probleemi tekkimist toimunud jne. Kõike seda ei mõtle me läbi mitte spetsialistiga rääkimiseks eraldatud piiratud ajal, vaid enne, et vestluse ajast maksimaalselt kasu saada.

Kui me eeldame, et tehisintellekt võiks meile anda päriselt kvaliteetseid vastuseid, mis meie probleeme lahendavad ja elu paremaks muudavad, siis on oluline, et me ise käituksime tehisintellektile küsimusi esitades samamoodi, nagu suhtleks me spetsialistiga, arvestades sealjuures privaatsuse puudumisega. Samamoodi nagu me ei hakka selle poole tunni jooksul, mis meil spetsialisti juures on, alles mõtlema, et milles siis probleem seisneb, on mõistlik ka tehisintellektile antav sisend eelnevalt valmis kirjutada.

Mina koostan struktureeritud tekstifaili, mis näeb välja nagu terviklik kiri spetsialistile, ja sisestan selle küsimuse kasti. Üldiselt on see kiri vähemalt lehekülg pikk, kui mitte pikem. Sellise kirja koostamine võib võtta tunni või kaks või isegi mitu päeva mõtete kogumist, kuid tulemus on täiesti teine maailm võrreldes paari lausega esitatud sisenditega. Lisaks ennetab see Chat GPT nimega kooskõlas olevat lobapidamatust, mis avaldub kohe, kui küsimuse kastist midagigi avaldatud saab, ja katkestab mõtte peale tulvava infoga.

Näiteks lasin hiljuti Chat GPT-l oma CV-d analüüsida, sest mu senine töö lõppes ja otsin uusi väljakutseid. Enne Chat GPT avamist koostasin faili, kus olid pöördumine ja Chatile antud ülesanne, lühiülevaade, mida ja mille jaoks ma allpool lisan, töökuulutus, mida kaalusin, minu ise koostatud väga põhjalik CV ilma isiklike andmeteta ning lisamaterjal, mida oleks võimalik kaaskirjas kasutada. Chat GPT vastus andis kaaskirjaks aluse, mille ma algusest lõpuni ise ümber kirjutasin, sest masina toodang ei ole kunagi sama mis minu enda looming, kuid see aitab nii ennast kui oma võimalusi näha värske pilguga ning võib sõltuvalt sisendi kvaliteedist anda väga tugeva alguspunkti, millelt edasi liikuda. Varem olen saanud Chat GPT-lt mõned isiklikud pikaajalised tegevuskavad konkreetsetel teemadel ja minu hinnangul on nende kvaliteet olnud võrreldav millegagi, mille võiks saada umbes 500-eurose nõustamise või kursuse tulemusel.

Kuidas säilitada oma mõtlemisvõimet
Eelkõige ise mõeldes ja mitte lastes masinal enda eest mõelda. Tehisintellekti saab edukalt kasutada suure infohulga läbi töötamiseks, kuid info adekvaatsuse hindamine, järelduste tegemine, otsustamine ja lõpliku teksti kirjutamine peaksid jääma Su enda ülesanneteks. Mingi suurema kirjatöö tegemisel tehisintellekti abi kasutades võib küsida, mida selles valdkonnas on leitud, ning seejärel kõik kasulikuna paistvad allikad üle vaadata, neist leitud märksõnadega veel uusi allikaid otsida ja oma tekst ise valmis kirjutada.

On leitud, et sotsiaalmeediast kogutud info alusel treenitud keelemudelite “kognitiivne võimekus” langeb – ära siis Sinagi inimesena piira ennast sotsiaalmeedia ja tehisintellekti dieediga, vaid toida ja treeni oma aju sisukate ja väljakutset esitavate raamatute, pikkade arutlevate artiklite, mitmekülgsete taskuhäälingute ja saadete ning reaalsete üks ühele vestlustega. Õpi võõrkeeli, omanda uusi oskusi, maga hästi ja piisavalt, liigu väljas, imesta, rõõmusta, loo ja ületa sihipäraselt raskusi. Väga heade raamatute soovitusi jagan siin lähinädalatel mitmeid.

The post Kuidas Chat GPT-d efektiivselt, turvaliselt ja vastutustundlikult kasutada appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Aluskleidi- ja -seeliku kasud:

• kaitseb pealmist kleiti/seelikut/pluusi higi eest, mis tähendab, et riiet on vaja harvem pesta. See on oluline eriti selliste riiete puhul, mis vajavad käsipesu, võivad pestes kergesti kuluda, lekivad värvi, vajavad pärast pesu kuivamisel erikohtlemist või mida on muul põhjusel tüütu hooldada;
• imab higi endasse, mis tähendab, et eriti just palava ilmaga, mil võib tunduda loogiline ainult ühekihilist kleiti/seelikut eelistada, kaitseb see nii ihu ebamugavuse eest kui ka pealisriideid määrdumise eest;
• palava ilmaga lisab seeliku sisse õhu liikumist, mis jahutab samuti;
• jaheda ilmaga lisab sooja, tekitades kahe riidekihi vahele puhvri, milles saab soe õhk koguneda. Ühtlasi võimaldab aluskleidi soojus kanda külmal ajal kleite, mis ühekordsena siis enam praktilised ei oleks. Siin on oluline arvestada erinevateks aastaaegadeks ja erinevate kleitide alla erineva soojusastmega aluskleit;
• ennetab kleidi läbipaistvust. Seda saab kontrollida kleiti koos aluskleidiga vastu valgust liigutades. Tänaval vastu tulevaid inimesi vaadates jääb mulje, et naised sageli ei ole teadlikud, et suur osa ühekordsetest õhukestest kleitidest ja seelikutest paistavad liikumise ja valguse koosmõjus tugevalt läbi ja et läbipaistev kangas ei küsi, kus läbipaistmine soovitud on. Osalt selle ennetamiseks ongi mõeldud kleidi- ja seelikuvoodrid. Püsivalt kleidi sisse kinnitatud voodreid kasutas jõukam rahvas juba 14. sajandil, kuid laiemalt taskukohase variandina on ajast aega kasutatud aluskleite/seelikuid/pikki aluspükse;
• mitmekesised kasutusvõimalused. Aluskleit sobib ideaalselt ka öösärgiks ja koduste toimetuste kleidiks. Kerge suvekleit võib talvel olla aluskleit.

Mida arvestada aluskleidi/-seeliku valikul:

• materjal 100% looduslik. See on ihu vastas mugavam ja täidab paremini oma funktsiooni nii ihu kui pealisriide kaitsmisel. Siid jahutab ja sobib seetõttu eelkõige soojaks suveks, kuid samas ei ole seda võimalik aluskleidi funktsioonile vastava tõhususega pesta. Puuvill ja linane võivad olla väga erinevates paksusastmetes vastavalt vajadusele. Linane imab endasse enne pesu vajamist oluliselt rohkem higi ja mustust kui puuvill ning peab vastu oluliselt tõhusamale pesule. Talvel saab ühekordset peenvillast kleiti kasutada vahekleidina õhukese aluskleidi ja paksema pealiskleidi vahel või otse aluskleidina;
• lõige. Mida lihtsama lõikega aluskleit, seda lihtsam on seda pealiskleidi all varjata. Pliiatslõikeline aluskleit sobib lisaks pliiatslõikelisele kleidile ka praktiliselt iga muu kleidi alla, kuid piirab liikumisvabadust. Avar aluskleit eeldab kas avarat pealiskleiti või aluskleidi voltimist ja vööga kinnitamist nii, et see sobituks hästi pealiskleidi alla. Traditsiooniliselt on aluskleidid sageli olnud nii avarad, et hea tahtmise korral oleks neis võimalik akrobaatikat harrastada (vaata näiteks renessansiaegseid camiciaid). Pealiskleidid olid samuti vasatavalt avarad.
  Veidi keerulisema lõikega aluskleidiga saab anda vormi lihtsama lõikega pealiskleidile. Näiteks koheva seelikuga aluskleit jätab muidu vabalt langeva seelikuga pealiskleidist kohevama mulje. Osades kultuurides ongi pealiskleidi puhvi ajamiseks kasutatud mitme aluskihi lisamist ja see ei tähenda tingimata krinoliini;
• detailid. Aluskleidiks ei sobi sellised kleidid, millel on märgatavad nööbid, lukk, volangid või muud detailid, mis jäävad läbi pealiskleidi soovimatult näha või teevad kihilise riietuse kandmise ebamugavamaks. Puhvvarrukad võivad sobida juhul, kui kavatsed kanda aluskleidi peal ilma varrukateta kleiti ning aluskleidi varrukad peavadki välja jääma;
• küsi endalt, kas oluline on eelkõige kandmismugavus või teatud stiili saavutamine, mis võib pikendada riietumiseks kuluvat aega. Ajaloolistest rõivastest inspiratsiooni ammutades on võimalik aluskleidi abil saavutada väga erinevaid muljeid;
• iga kleidi alla ei ole võimalik aluskleiti sobitada. Voodriga kleidi alla pole aluskleiti mõtet panna, aga ilma voodrita kleidi puhul küsi enne soetamist, kas sellele on võimalik aluskleiti alla panna ja kui ei ole, siis kas see jätab ilma aluskleidita isegi valguse ja liikumise koosmõjus võõrad inimesed tänaval teadmatusse Su riietuse sügavamatest detailidest.

Kust leida aluskleite

• oma riidekapist olemasolevate kleitide, seelikute ja pikkade särkide hulgast;
• taaskasutuspoodides või uute riiete poes kleitide osas. Vaata ühekordseid looduslikust materjalist lihtsa, mugava lõikega pehmelt (mitte jäigalt) langevaid kleite ja seelikuid, mis sobivad värvilt ja pikkuselt nende kleitide/seelikutega, mille all kavatsed neid kanda.
  Üldiselt võiks aluskleit olla pealiskleidist veidi lühem, aga kui aluskleidil on sobiv huvitav alläär, siis see võib toimida ka pealiskleidi pikendusena. Sel otstarbel võib aluskleite ise täiendada näiteks pitsi, paelte, tikandite või muu sarnasega. Mõistlik oleks poodi kaasa võtta vähemalt üks kleit, mille alla aluskleiti otsid, ja kohapeal kontrollida, et aluskleit tõesti selle alla mahub, ei jäta imelikke kortse ja kiskumisi, ei paista läbi pealiskleidi välja ja komplekt on liikudes mugav;
• ise õmmelda kas uuest kangast või näiteks pehmeks kulunud voodipesust või õhukesest kardinast. Ise õmmeldes ei pea üldse keerulist lõiget valima. Alustuseks piisab lihtsast pliiats- või A-lõikelisest ilma varrukateta kleidist, mille saab kahest tükist käsitsi kokku õmmelda. Edasijõudnud saavad juba pikkade varrukate ja sissevõtmiste ja muuga ennast rõõmustada.

Kogusin Pinteresti kaks kausta pilte, millest saab inspiratsiooni ammutada. Valdavalt on seal Lääneriikide näited erinevatest ajastutest ning tavalisi kleite, mis sobivad aluskleitideks, kuid näpuotsaga õnnestus lisaks leida ka Aasia ja Aafrika näiteid.
Aluskleidid, alusseelikud ja pikad aluspüksid
Pealiskleidid

Neile, kelle närvid peavad vastu teadmisele sellest, kui kiiresti ja põhjalikult riided mustaks lähevad ja kui ebaadekvaatsed on tänapäevased pesupesemise tavad, soovitan videot, kus rõivaajaloolane selgitab muu hulgas aluskleidi tähtsust riiete kaitsmisel ja aluskleidi jaoks vajalikke omadusi. Linane on kõige parem, sest peab vastu karmile pesule ja on antibakteriaalne:
Abby Cox, The disgusting truth about laundry

Abby räägib riietumisviisi pakutavast privaatsusest tulenevast psühholoogilisest vabadusest, standarditele vastamisest ja rõivaste hooldamise alasest “progressist”, muu hulgas naisõigusluse vaatenurgast, neile, kes arvavad, et korsetid (ja aluskleidid) on jubedad naiste piinamise ja piiramise vahendid):
Abby Cox, I Wore 18th-Century Clothing *Every Day for 5 YEARS & This Is What I Learned (Corsets Aren’t Bad!)

Lühike video sellest, kuidas anda vanale aluskleidile uus elu:
Viking Ventures, Mending my medieval shift

Tasapisi läheneva talve valguses võib olla huvitav juba mõelda, kuidas külma ilmaga kihiliselt riietuda:
Viking Ventures, Viking women’s winter clothing (aluskleidiga talvine riietus)
Mariah Pattie, How I wear skirts in the winter without freezing (peamiselt erinevatest pikkadest pükstest ja sukkadest seeliku all)

Huvi korral ise edasi uurimiseks terminid: Eestis traditsiooniliselt pikendatud alaosaga särk, kombinee, aluskleit, Setomaal sukman, Kihnus kört. Inglise keeles otsides sobivad shift, chemise, smock, underdress, slip, half-slip, petticoat, camicia, bloomers. Idamaade jm kaugemate kultuuride puhul on abi riik + traditional dress underlayers.

The post Kõik aluskleitidest: miks ja kuidas kanda ning kuidas valida appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues

Kuidas koostada enda kogu erinevates keeltes muusikast
1) Alusta nende laulude lisamisest, mida erinevates keeltes juba tead ja mis kindlalt Sinu maitset esindavad. Esialgu on mõistlik alustada ühe üldise listi koostamisest, kui see juba üle käte hakkab kasvama, siis jagada alateemade või stiilide kaupa eraldi listidesse. Kuid sama hästi võib alustada ainult ühe (õpitava) keele listist. Mul on praeguseks nii keele-, teema- kui meeleolupõhiseid liste ning lisaks maailma keelte üldlist, mis oma mahukuselt on juba hallatavuse piiridest väljunud.

Mina kasutan Spotify’d ja olen sellega väga rahul, kuid samamoodi saab kasutada iga muud muusika platvormi, mis võimaldab oma liste koostada. Arvestada tuleb, et kõik artistid ei ole igal platvormil ning vahel ei ole isegi esindatud artistil kõiki albumeid samal platvormil. Kui tahta kindlasti kaasata neid, keda peamisel platvormil ei ole, siis võib koguda mitmes kohas, aga nii võib haldamine keerukaks minna. Mul on lisaks Spotify’le väike kogu ka YouTube’is, kuid seal ei ole organiseeritud kujul.

2) Järgmiseks vaata teiste kogusid. Alustuseks võid sirvida näiteks siin lõpus viidatud minu kogusid. Kui otsida muusikat konkreetselt oma kogu loomise eesmärgil, mitte niisama hetkel ajaviiteks kuulamiseks, siis on kasulik läheneda ülesandele strateegiliselt. Mina võtan vahel selleks eraldi aega ja klõpsin listides järjest lugusid läbi. Esimeste sekunditega saab juba otsustada, kas pala on paljulubav või käib vastukarva. Veidi edasi kuulates saab otsustada, kas lugu on väärt salvestamist edaspidi lõpuni kuulamiseks või võtta ette järgmine pala. Edaspidi kuulamiseks salvestatud kogu läbi kuulamiseks on muidugi ka vaja aega võtta, see sobib hästi näiteks köögiviljade hakkimise, käsitöö vms vaikse tegevuse kõrvale, millele oleks tore helitausta omada. Mõned kuulavad aiatööde või jalutamise kõrvale, mina eelistan seal linnulaulu.

3) Otsi konkreetses keeles laule. Selleks on mitu võimalust. Google translate või mõni muu tõlkerobot aitab otsitava fraasi soovitud keelde ja vajadusel ka tähestikku panna. Saadud fraasiga otsides leiab muusika platvormil suurema tõenäosusega midagi head kui ainult inglise keeles näiteks “Italian music” kasutades. Siiski ei maksa ka ingliskeelsete pealkirjadega keelepõhiseid kogusid kõrvale jätta. Võib juhtuda, et suurem osa listist ei vasta oma maitsele, kuid seal hulgas võib siiski olla vähemalt üks tõeline pärl, mis kujuneb mõneks ajaks lemmikuks.

Vastavalt oma huvile võib otsida käesoleva aasta hittide kogumikke, mõne muu perioodi kogumikke, žanri-, teema-, meeleolupõhiselt… Sealjuures ei maksa lasta ennast häirida eelteadmistest selle kohta, millises keeles on suurem tõenäosus millist žanri leida. Igal pool on võimalus leida vähemalt üks esindaja žanrile, mis on peamiselt tuntud hoopis mujal.

YouTube’is ja laiemalt veebis võib vaadata otseselt keeleõppijatele soovitatud laulude nimekirju. Näiteks Easy Languages kollektiivis on paljudel keeltel oma YouTube’i kanal (Easy Italian, Easy Greek jne), kus tehakse kohalikega tänavaintervjuusid. Neil kanalitel leiab kas kohalikelt küsitud või saatejuhtide endi koostatud muusikasoovitusi.

Kui teil on otsitavat keelt kõnelevaid tuttavaid, siis küsige julgelt nende soovitusi. Ise olen nii mõnegi laulu õpitavas keeles sel moel leidnud.

Samuti võib nõu küsida tehisintellektilt. Mina küsisin ChatGPT-lt. Leidsin sealt mõned laulud, mis kujunesid lemmikuteks, kuigi soovitatud mahtu arvestades on tulemuslikkus ilmselt väiksem kui Spotify’l endal. Aga siiski neid leide ei olnud Spotify mulle soovitanud.

Tehisintellektilt võib küsida mitmel moel. Näiteks, et “mulle meeldivad nende lauljate need laulud. Palun soovita selles keeles sarnaseid laule.” Ise katsetasin ka põhjalikumat lähenemist ja mõtlesin sügavuti läbi, mis mulle konkreetsete laulude juures täpsemalt meeldib (hääle kvaliteet, kalduvus kasutada rohkem teatud helisid ja häälikuid, sisu jne. Kirjutasin süvaanalüüsi, milline muusika mulle meeldib ja küsisin, kas sellistel alustel on võimalik muusikat otsida. Chat GPT vastas, et muidugi on võimalik ja üldine jutt jättis mulje, et no nüüd on kõik mured lahendatud, aga tegelikult läks väga väike osa soovitustest täppi. Valdav enamus soovitustest ei olnud üldse see. Väheste sellisel moel kogutud leidude üle siiski rõõmustan tänaseni.

4) Juba leitud meeldivatel lauludel mine muusika platvormil artisti ja/või albumi lehele ja tutvu seal teiste paladega. Samuti vaata, mida platvorm veel selle artisti kuulajatele soovitab. Spotify’l on selle jaoks mitu jaotust, igal artistil on oma “raadio”, mis sisaldab lisaks tema paladele teiste sarnaste artistide palasid, ning näidatakse ka, mida selle artisti kuulajad veel kuulavad.

5) Spotify soovitab iga listi lõpus palasid, mis võiks samuti sellesse listi sobida. Nende soovituste asjakohasuse saavutamine võtab aega ja päris 100 % lähedusse mul ei ole paljude aastatega veel jõudnud. Aga mida konkreetsemalt koostatud list, seda suurem tõenäosus, et sealt soovitustest midagi head leiab.

Selleks, et Spotify hakkaks soovitama sellist tüüpi muusikat, mis veel ei ole kogudes esindatud ja mida ise veel ei oska otsida, kulub samuti aega, kuid see on saavutatav. Kahjuks ma ei vaadelnud lähemalt seda hetke, mil Spotify tehisajus süttis tuluke, mis registreeris, et siia võib soovitada ka sellistes keeltes muusikat, mis veel ei ole esindatud.

Üldiselt püüab tehisintellekt püsida turvalistes piirides ja oma soovitustes kindla peale välja minna, mistõttu pakutakse ainult kas tihedalt kuulatavas keeles või inglise keeles muusikat. Isegi ühe uue õpitava keele osas läheb aega enne, kui masin seda keelt soovitama hakkab. Kuid hetk, mil soovitustesse ilmusid uued keeled, mis olid ühtlasi ühendatud minu viimasel ajal kuulatud teemadega, oli tõeliselt rõõmustav ja sealt leidsin näiteks poola-, serbia-, portugali- ja araabiakeelseid laule, mida ma ise poleks iial osanud üles otsida. Eelkõige ilmusid need soovitused üldlisti alla, kus oli juba koos palju erinevaid keeli, teemalistide alla ilmumine võttis veel aega.

Järgnevalt on toodud minu Spotify listide lingid.
Kõigepealt meeleolu- ja teemapõhised, seejärel keelepõhised. Alustatud on mul rohkem erinevates keeltes liste, kuid siia lisasin ainult need, kus on vähemalt ligi tunni jagu muusikat.

Kõrvale pai
Link
Seda kuulan viimasel ajal kõige sagedamini.

Rõõmus köögimuusika (Kitchen dancing light and happy)
Link

Köögimuusika üldlist (pikem) (Kitchen dancing)
Link

Vana simman
Link
Ehk rahvusvaheline jaanipäev

Maa ja kodu ja inimesed (erinevates keeltes)
Link

Armastuse tuhat nägu
Link

Vaikne kirg
Link

Melanhoolne
Link
Lein ja valu ja kurvameelsus. Tarbida ettevaatlikult, võib tekitada masendust. Püüdsin küll jälgida, et ei oleks lõplikult lootusetute sõnadega laule, aga kõigi laulude sõnu ei ole kontrollinud (kõiki ei leiagi veebis). Vahel on mõned veidi helgemad rahulikud laulud ka.

Pehme muusika (Soft music of the world)
Link

Üldlist (Music of the world to inspire language learning)
Link
See on juba 41 tundi pikk ja siin on kõik stiilid, teemad ja keeled segamini, kuid siin ei sisaldu kõik lood, mis teistes listides esindatud on.

Keelepõhised listid
Olen nendega väga erinevale kaugusele jõudnud. Kõige lähemal mingile algelisele representatiivsusele on ilmselt hollandi ja kreeka keele listid, sest neile olen kõige rohkem aega pühendanud. Keelelistides ei ole kõiki vastava keele laule, mis muudes listides esindatud on. Ootan rõõmuga kokkusobivaid soovitusi igas keeles, ka veel esindamata keeltes.

Eesti muusika keeleõppeks
Link
Kui Sul on sõber, kes õpib eesti keelt ja tahab end erinevatel tasemetel proovile panna…

Kreeka rahulik
Link

Kreeka üldlist (koos veidi kärtsuma muusikaga)
Link

Hollandi
Link

Itaalia
Link

Portugali
Link

Hispaania
Link

Prantsuse
Link

Araabia
Link

Farsi/pärsia
Link

Türgi
Link

Rumeenia
Link

Läti
Link

Skandinaavia
Link

Pildi allikas

The post Maailma rahvaste muusika ja kuidas oma kogu koostada appeared first on Helgust luues.

Read more at Helgust luues